Nädal Euroopa Parlamendis

Mobiilikõnede rändlustasude alandamine

Tänavu suvel alanevad järjekordselt EL riikides tehtud mobiilikõnede rändlustasuhinnad, mida EL sekkumisel alandati viimati 2007. aastal. Lisaks mobiilikõnede odavnemisele vähendatakse seekord ka tekstisõnumite saatmise ning andmeside ja mobiilse interneti hindu.

Nii võivad alates 1. juulist 2009 päritoluriigi operaatorid küsida tarbijatelt väljuvate kõnede eest maksimaalselt 0,43 eurot ehk 6,73 krooni minutist (käibemaksuta) ning sissetulevate kõnede eest välismaal olles maksimaalselt 0,19 eurot ehk 2,97 krooni minutist (käibemaksuta).

Esmakordselt odavneb ka EL riikides saadetava tekstisõnumi saatmine, maksimaalne tasu 0,11 eurot ehk 1,72 krooni.

Samalaadsed hindade alanemised leiavad aset veel ka 2010. ja 2011. aastal ning on fikseeritud samas määruses.

Hoiuseintresside maksustamine

Väidetavalt ulatub maksupettuste tõttu EL-s igal aastal saamata jääv tulu kõigi maksuliikide peale kokku rohkem kui 200 miljardi euroni, mis võrdub peaaegu 2 protsendiga SKP-st. Igal aastal maksupettuste tõttu saamata jäävad miljardid eurod tähendavad EL liikmesriikidele täiendavate investeeringute ja üldist huvi pakkuvate avalike kulutuste vähenemist, mis praeguse finantskriisi tingimustes kahandab oluliselt liikmesriikide võimalusi lahendada nt sotsiaal- ja tervishoiu ning hariduse valdkonna probleeme.

Alates 2014. aasta juulist peavad liikmesriigid hakkama vahetama teavet hoiustelt teenitud intresside kohta. Hoiuseintresside maksustamise ettepaneku eesmärk on võimaldada igal liikmesriigil kohaldada riiklikke maksusätteid intressimaksetele, mida tema residentidest füüsilised isikud saavad teiste liikmesriikide makseasutustelt.

Ajutiselt jääb Austria, Belgia ja Luksemburgi  suhtes kehtima üleminekuperiood, mille jooksul need riigid peavad hoiuseid puudutava teabe edastamise asemel tulumaksu kinni ja jagavad selle liikmesriigiga, mille resident tegelik tulusaaja on.

Maksupettuste vastane võitlus on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt oluline teema ning maailmas on Euroopa Liidul selles kindel juhtroll!

Bussireisijate ja veeteedel reisijate õigused

Lisaks juba reguleeritud lennu- ja raudteereisijate õigustele on EL asunud reguleerima ka bussiga ning veeteedel reisivate isikute õigusi. Eriti tähelepanelikult keskendutakse hüvitusele ning reisijate abistamisele hilinemiste või reiside tühistamise puhul,  samuti transpordiettevõtete vastutusele reisijale tekitatud vigastuse või reisija surma korral.

Reisi tühistamise või hilinemise puhul tuleb bussi- või meretranspordi ettevõttel hakata maksma reisijatele hüvitist. Nii tuleb meretranspordi ettevõttel reisi hilinemise või tühistamise puhul pakkuda reisijatele nii teavet kui ka hüvitist (25% piletihinnast 60–119-minutise hilinemise korral; 50% piletihinnast 120-minutise või pikema hilinemise korral; 100% pileti hinnast, kui vedaja ei paku alternatiivset teenust või ei anna teavet alternatiivse transpordi kohta).

Samamoodi vastutavad reiside tühistamise eest ka bussiettevõtjad. Kui reisi graafikujärgne kestus on üle 3 tunni, siis bussi väljumise hilinemisel üle 2 tunni. Sellisel juhul tuleb pakkuda reisijale mõistlikel tingimustel kohe muud veoteenust või, kui see ei ole võimalik, siis tuleb reisijat teavitada võimalikest alternatiividest. Juhul kui reisija on sellise veoteenuse vastu, tuleb talle maksta kompensatsiooni 50% ulatuses piletihinnast. Kui reisijale ei pakuta või ta ei võta vastu muud veoteenust, tuleb reisijale hüvitada pileti hind täielikult.
Reisija surma või kehavigastuse korral, mis tekib bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse tagajärjel, peab bussiettevõtja viivitamatult tegema kahju suurusega proportsionaalse hüvitise ettemakse. Reisija surma korral on ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot.

Väikeste ettevõtete kaitsmiseks kiitis EP heaks muudatusettepaneku, mille kohaselt ei ole ettevõtted kohustatud hüvitist maksma, kui õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis olid väljaspool ettevõtte kontrolli.

Tulevikus ei tohi bussi- ja laevandusettevõtted keelduda ka puuetega või liikumispuuetega isikute vedamisest, välja arvatud juhul, kui nende ohutust ei suudeta tagada. Nii tuleb puudega isikutele sadamates pakkuda tasuta abi, ent operaatorit tuleb abi vajamisest teavitada broneeringu tegemise ajal või vähemalt 48 tundi ette.

Patsiendiõiguste kohaldamisest piiriüleses tervishoius

Esimese lugemise läbis direktiiv, mis puudutab patsiente ja nende liikuvust Euroopa Liidus. Lähtuvalt sellest õigusaktist on patsiendil tulevikus õigus taotleda tervishoiuteenust välismaal, ent liikmesriigil on õigus kasutada haiglaraviga seotud kulutuste hüvitamise puhul eellubade süsteemi.

?ldjuhul hüvitatakse kulutused samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui sama tervishoiuteenust oleks osutatud koduriigis.

Olin selle direktiivi menetlemisel kaasraportööriks ning kõiki minu ettepanekuid selle niivõrd olulise dokumendi menetlusel arvestati. Näiteks  täiendust, mis annab patsiendile õiguse täielikult hüvitatuna saada teisest riigist haiglaravi juhul kui koduriigis talle seda meditsiiniliselt näidustatud aja jooksul ei võimaldata.

Direktiivi viidi sisse ka kaks erandit, mis puudutavad haruldasi haigusi põdevaid ja puuetega isikuid. Nii peaks haruldasi haigusi põdevatel patsientidel olema õigus hüvitusele isegi siis, kui liikmesriigi seadusandlus ei näe vastavat ravi ette, ning haruldasi haigusi põdevate patsientide suhtes ei tule kohaldada eelloa taotlemise nõuet. Samuti tuleb teatud tingimustel hüvitada erikulud, mis on seotud patsiendi puudega.

Toetamist leidis ka ettepanek luua Euroopa patsientide ombudsmani ametikoht. Ta tegeleks patsientide kaebustega seoses eelloa taotlemise, ravi kvaliteedi ja hüvitamisega kui kõik liikmesriigisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

See direktiiv ei kaota vastuvõtmisel küll ebavõrdsust liikmesriikide tervishoius, kuid astub suure sammu õigluse ja patsientide võimaluste võrdsuse suunas.

Majanduse elavdamise kava: abi energeetikaprojektidele

Euroopa majanduse elavdamise kavaga eraldatakse 2009. ja 2010. aastal energia- ja lairibainfrastruktuurile ning ühise põllumajanduspoliitikaga seotud meetmetele 5 miljardit eurot. Toetamist leidnud majanduse elavdamise kava raames investeeritakse ainuüksi Euroopa energeetikaprojektidesse 3,98 miljardit eurot.

Energiainfrastruktuurile nähakse ette 3,98 miljardit eurot järgmiselt:

• gaasi- ja elektriinfrastruktuurile 2,365 miljardit eurot;

• avamere tuuleenergeetika projektidele 565 miljonit eurot;

• süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele 1,050 miljardit eurot.

Abikava katab kuni 50% gaasi- ja elektriinfrastruktuuride ning avamere tuuleenergeetika projektide kuludest ning kuni 80% süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide kuludest. Eesti jaoks on oluline Soomet ja Eestit ühendava Estlink-2 projekti toetamine, mis saab 100 miljonit eurot.

Euroopa Komisjon (EK) jääb seirama abikava rakendamist ning koostab igal aastal raporti, kus tehakse ka järgmise aasta eelarve ettepanek. Juhul, kui märtsis 2010 selgub, et prioriteetsete projektide rakendamine on ohus, võib EK teha ettepaneku toetada alternatiivseid projekte.

Vahendid, mida 2010. aasta lõpuks ei ole eraldatud konkreetsetele gaasi- ja elektriinfrastruktuuri, avamere tuuleenergeetika või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele, võib eraldada energiatõhususe ja taastuvenergia projektidele.

FIE-dena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine

Nagu läbiviidud uuringutest on selgunud, moodustavad abistavad abikaasad tervelt 11,5 % kõigist EL füüsilisest isikust ettevõtjatest. Kahjuks tuleb antud sihtgrupi puhul tõdeda, et kuna nad ei moodustata ühtset ja suurt sihtrühma, siis ei ole enamikus liikmesriikides reguleeritud ka nende staatust ning nende tööd ei tunnustata.

Sotsiaalkaitse puudumine (tervise- ja pensionikindlustus) seab nad  vaesusriski nii täna kui ka homme.

Nõukogu ja EP  direktiiv tugevdab füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning aitab parandada abistavate abikaasade olukorda põllumajanduses, käsitöönduses, kaubanduses, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistes ametites.

Erinevalt Euroopa Nõukogust ja EK-st, kes leidsid, et abistavate abikaasade liitumine sotsiaalkindlustussüsteemiga peaks olema vabatahtlik, toetas EP seisukohta, et liikmesriigid peavad abistavad abikaasad kohustuslikus korras registreerima ning võimaldama neile liitumist füüsilisest isikust ettevõtjate haigus-, invaliidsus- ja vanaduskindlustusskeemidega.

Kui paljud liikmesriigid tunnistavad selle probleemi lahendamise vajadust, siis on Eesti järjekordselt  ja nn peale kella löömist asunud vastasleeri ega toeta, et FIE-de tegevusele kaasa aitavatele isikutele tagataks õigus saada FIE-dega samaväärne sotsiaalkaitse oma abikaasa kaudu.

Nõukogus direktiivi  põhimõtteid läbi arutades nad sellist seisukohta ei avaldanud. Oma otsuse tegid meile, Eesti saadikuile teatavaks EP-s direktiivi hääletamise päeval.

Ma ei oska öelda, kuidas hääletasid teised Eesti saadikud, kuid mina olen kindel selle küsimuse lahendamise vajaduses.

Globaliseerumisega Kohanemise Fondi paindlikum kasutamine

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati 2006. aastal ja tegutseb 2013. aastani. Fondi eesmärk seisneb globaliseerumise tagajärjel koondatud töötajate tõhusas toetamises. Fondi iga-aastaste vahendite maksimaalne summa moodustab 500 miljonit eurot ja seda kasutatakse tööturupoliitika aktiivsete meetmete toetamiseks, näiteks tööotsingutel abi osutamiseks või täiendõppe ja liikuvustoetuse vormis.

EK tuli välja ettepanekuga ajutiselt muuta fondi kasutamise reegleid, et paremini vastata ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile. Seda ettepanekut ka toetati.

Kokkuleppe kohaselt:

·         laiendatakse fondi reguleerimisala, vastuseks ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile. Liikmesriigid peavad tõestama otsest seost koondamiste ning finants- ja majanduskriisi vahel;

·         koondamiste künnist vähendatakse 1000 töötajalt 500 töötajale;

                        ·         fondi sekkumismäära suurendatakse 50 protsendil 65 protsendile.

Tööaja direktiiv

2008. aasta detsembris muutis EP tööaja direktiivi. ?letunnitööle pandi piir – 48 tundi nädalas. Direktiivi täiendati „valveaja“ mõiste sissetoomisega.

Parlamendi otsusega ei nõustunud aga Nõukogu (liikmesriikide ministrite kogu; ka Eesti) ja avati lepitusmenetlus. Kuulusin oma fraktsiooni esindajana lepituskomitee koosseisu.

Vaatamata meiepoolsele kompromissiotsimisele, me komitees koosmeelt Nõukoguga ei saavutanud. Nõukogule jäi argumendina väheseks ka Euroopa Kohtu otsus, mis loeb valveaega töökohal tööajaks.

Nõukogu soovis valveaja jagamist aktiivseks ja passiivseks. Valdavalt  rakendatakse valveajaga töökorraldust meditsiinitöötajate ja päästeametnike puhul.

Fraktsiooni esindajana jäin seisukohale, et selline jaotus toob kaasa nii puhkeaja kärpimise peale töötatud valvekorda kui ka töötasu tunnimäära vähendamise võimaluse. Eeltooduga nõustusid ka teised komitee liikmed.

Nõukogu jäi aga endale kindlaks ja lepitusmenetlus lõpetati tulemustele jõudmata.

Mis sellest tuleneb? Teema saab kindlasti olema  vastvalitava uue Euroopa Parlamendi päevakorras ja küllap lahendatakse õiglaselt. Parlamendi seisukohti kaitsevad ka Euroopa Kohtu otsused.

[esiletõste]

Ilusat kevadet, lugeja! Ütle ka oma sõna! Tule kindlasti 7. juunil valima Euroopa Parlamenti!

SIIRI OVIIR

Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |