Pensionärid ei ole vaenlased!

MAIMU KIILAS,      16. oktoober 2002


Oleme üles ehitanud sõjajärgse Eesti. Tehes palju tööd ja saades vähe palka, oleme koolitanud lapsed. Nüüd tahame, et meie lapselapsed saaksid hea hariduse. Tahame, et Eesti majandus areneks. Tahame, et uued põlvkonnad leiaksid oma riigis tööd ja rakendaksid oma teadmisi siin.

Me ei taha jääda vanaduses üksi teadmisega, et meie kõige kallimad kuskil võõrastes riikides suure raha eest kellegi mõnitada oleksid! Me oleme ju rahvas - meie kõik, nii noored kui vanad. Me valutame südant, et sünnib vähe lapsi ja meie rahva säilimine selletõttu ohus on.
Me olime tõesti valmis kõike ohvriks tooma Eesti iseseisvusele, kui Balti ketis seisime. Ja olemegi seda teinud, sest suurem osa meist on jäänud ilma inimväärsetest äraelamisest. Me ei piuksatakski, kui samaväärseid ohvreid tooksid ka teised ühiskonna kategooriad. Siis poleks vaja häbeneda, et oleme ainsana Balti riikidest kantud arenenud riikide nimekirja. Siis teaksime, et arenenud elukäsitlus ja majanduslik kindlustatus on käeulatuses. Nüüd teame aga ainult seda, et pensionärid on noortele koormaks - taak kaelas, nagu mõnigi suurepalgaline armastab väljenduda. Samal ajal kui suur osa neistsamadest pensionäridest hea meelega ise töötaksid, et sotsiaalmaksu näol endale pensioniks katet teenida.

Me ei taha olla kellelegi koormaks. Tahame endiga ise hakkama saada. Ja saaksimegi, kui järeltulev põlvkond suhtuks meisse kui võrdväärsetesse, luues kas või töö otsimise valdkonnas üle 50aastastele inimestele samad võimalused kui neil endil.
Ühendagem oma püüdlused ja kasutagem noorte energia kõrval ära ka eakate kogemused ja tegutsemispotentsiaal. Siis ehk ei kaoks ka miljoneid kroone riigi raha kahtlastesse tehingutesse või üksikutesse isiklikesse taskutesse. Sest eakad on harjunud seadusi järgima.
Siis poleks vaja ka vaenlasi näha seal, kus neid ei ole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)