Nädala juubilar Bartolomeo Cristofori 350

Enn Eesmaa,      04. mai 2005


Seda meest peaks meeles pidama, tänama või kiruma kõik, kes lapsepõlves klaverit harjutanud. Enne Paduast pärit meistri leiutist olid kuulajaid võlunud klaveri eelkäijad klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo ja tahvelklaver.
4. mail 1655. aastal sündinud Bartolomeo Cristofori (mõnedel andmetel Cristofali) sai esialgu tuntuks klavessiini- ja spinetimeistrina. Arvatavasti juba aastal 1709 sai valmis esimene Cristofori vasarklaver, mida meister ise kutsus gravicembalo col piano e forte.
Pole võimatu, et pilli algvarianti kuuldi ja nähti juba aastal 1694. Inimkonna esimene haamermehhanismiga nelja oktaviga klahvpill koosnes kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga puuraamist, klahvistikust ning veel paljudest olulistest detailidest, mis keerulise konstruktsiooni kaunilt kõlama panid.
Küll peeti esialgu imeks, et klahvile vajutades lööb nahaga kaetud vasarake vastu keelt, mis tekitab heli. Iseäranis vaimustuti võimalusest mängida sama pilliga nii valjult kui vaikselt. Piano e forte! Tubli pool sajandit hiljem kattis inglise meister Bury haamrikesed naha asemel vildiga, mis klaveri kõlavärve kuuldavalt muutis.
Cristofori klaveril polnud veel metallraami ega summutuspedaali, selle lisas ligi sajand hiljem prantsuse klaverimeister Merlin.
Johann Andreas Stein meisterdas klaverile repetitsioonimehhanismi, mis loovalt vaimustas Mozartit. Kuni Beethovenini oli klaverite klaviatuur üsna kasin. Geeniuse nõudval soovitusel suurendati seda kuue ja poole oktavini, et Beethoveni nii sisus kui vormis mahukaid sonaate saaks adekvaatselt ette kanda. Tänapäeva heliloojad ja pianistid võivad kasutada üle seitsme oktavi küündiva heliulatusega klavereid.
Bartolomeo Cristofori elukäigu kohta pole just üleliia andmeid. Ta sündis Padovas, teenis Firenze värvika ja muusikalembese printsi Ferdinando de Medici õukonnas, mõeldes välja uusi pille, mida ise ka meisterdas. Printsi pillide loetelu ja Scipione Maffei kirjatöö aastast 1711 kinnitavad, et Cristofori tegi 1709. aastal koguni kolm uutmoodi pilli.
Muide, üks Bartolomeo Cristofori valmistatud klaver on tänaseni säilinud. Seda haruldust aastast 1722 võib näha Rooma muusikainstrumentide muuseumis. Pärast printsi surma sai Cristoforist üliku suurkollektsiooni hoidja. Hiljem teenis Cristofori suurhertsog Cosimo Kolmanda õukonnas. Bartolomeo Cristofori suri Firenzes 27. jaanuaril 1731. aastal.
Itaallase leiutist arendas Saksamaal edasi Gottfried Silbermann, kelle pille kiitis ja mängis koguni Bartolomeo Cristofori kuulus kaasaegne Johann Sebastian Bach.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)