Eesti saatus otsustatakse Riigikogus juba homme!

Ega rahandusminister Jürgen Ligi jää Andrus Ansipile arrogantsuse poolest alla. Mõne nädala eest tekitas üldise hämmingu Ligi sarkasm parlamendiliikmete kompetentsi kohta - ESM-i polevat vaja Riigikogu suures saalis arutada, kuna seal puuduvat pädevad inimesed, kes oleksid suutelised ESM-ist aru saama.

Nüüd on rahandusminister välja tulnud uue „pärliga". „Kiire, võõrkeelne ja konfidentsiaalne tegevus. Kus on siin seadusandja koht?" põhjendab Ligi, miks teemat ei saaks parlamendi täiskogul arutada. Pealegi peaks ta sel puhul olema korraga kahes kohas - nii Brüsselis kui ka Riigikogus. Stabiilsusmehhanismi dokumendid pidavat olema koguni nii salajased, et olevat isegi rahandusministritele teatud piirangutega. „Me lihtsalt usaldame suuresti Euroopa Komisjoni, Keskpanga ja IMF-i analüüsi. Mida see täiskogu seal siis arutab?" arvas Ligi.

Just nii ülbeks ja ambitsioonikaks on pikk võimulolek meie valitsejad muutnud.

Kuus rikast riiki hakkavad otsustama Eesti rahade üle

Miks peab meiesugune väikeriik panema vabatahtlikult panti 1,3 miljardit eurot (20,3 miljardit krooni) selliste suurte riikide nagu Itaalia, Hispaania, Iirimaa ja Kreeka päästmiseks, kes on palju aastaid nautinud meist sadu kordi suuremaid eurotoetusi ja jõukat elustiili? Seejuures tegelikult päästame Saksa, Prantsuse ja ka Ameerika erapanku, kes oma ahnusest on endale võtnud hukutavaid riske. Ja kes pankrotiohus olevatele riikidele soostuvad uusi hiigellaene andma vaid juhul, kui meie garanteerime selle raha. Nii sunnitakse hoopis Eestit, kes me oleme laenuvõtmisest eemale hoidnud ning selle nimel rahva arvel lõputult kärpeid teinud ja makse tõstnud, ise laenu võtma ja kõrgeid intresse maksma, sest riigieelarve summadest nagunii ei jätkuks. Selle raha maksab tagasi Eesti maksumaksja. Sealjuures ei saa väike Eesti küll kuidagi mõjutada euro käekäiku, sest meie garanteeritud summa - 0,18% üldisest mahust - on tilk merre. Samas moodustab see Eesti riigi eelarvest koguni kolmandiku.

Otsuseid teeb meie eest ikkagi kuus rikast AAA-reitinguga riiki - Saksamaa, Prantsusmaa ja veel mõned, kelle pangad on olnud ka põhilised laenajad praegu laenukriisis siplevatele maadele. Ka EL-i alusleping ütleb, et liikmesriigid ei vastuta üksteise finantskohustuste eest. Nii ka Eesti liitumislepingus Euroopa Liiduga pole vähimatki viidet, et Eesti ühinemine tooks kaasa mastaapsete finantskohustuste ja garantiide võtmise peale tavapärase liikmemaksu.

Sven Sester: võimalik, et tagatis tuleb reaalselt välja maksta

Kas poleks mõistlikum neid summasid kasutada Eesti inimeste kehva elujärje parandamiseks? Niigi on meie elatustase peale euro tulekut märkimisväärselt halvenenud. Inflatsiooni ja hinnatõusu suuruselt oleme Euroopa meistrid juba pikemat aega, kuigi lubati, et euro hindu ei tõsta. Me võime ju rääkida viie rikkama riigi hulka jõudmisest, kuid tegelikkus näitab seda, et oleme Euroopa Liidu kontekstis ikkagi üks kõige vaesem riik. Selle 150 miljoni euro eest, mis tuleb meil sissemakseks teha ja sellest 60 miljonit maksta ära veel sel aastal, saaks Eestis palju ära teha inimväärseks eluks. Igapäevases puuduses elavaid peresid ei aita teadmine, et meie rahandus on korras. Järelikult pole korras, kui üle 60 tuhande lapse elab süva- või suhtelises vaesuses, kui keskmine pension on langemas ja kui sündide arv järjest koomale tõmbub. Kui tervise edetabelis seisavad meist eespool sellised riigid nagu Albaania ja Uruguai.

Enam-vähem kindlalt võetakse ratifitseerimisotsus homme Riigikogu suures saalis koalitsiooni ja osade sotsiaaldemokraatide häältega vastu. Keskfraktsiooni vastuhääletamisest ei piisa selle otsuse tegemata jätmiseks. Homme ministrid enam saadikute ette ei tule ja me ei pea kuulama Ansipi-Ligi mantrat: olevat ülimalt ebatõenäoline, et kogu panditud raha tuleks reaalselt ka välja käia. Samas näiteks märkis Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester eelnõu esimesel lugemisel: „Rääkida, et meie garantii ei pruugi käiku minna ja et me seda raha kunagi kulutama ei pea ja kulud ka tagasi saame, poleks aus. Tuleviku ennustamine on keeruline ja mingeid tõenäosusi on raske hinnata. Me peame alati arvestama, et peame reaalselt need summad ka välja maksma. Seda peab alati arvestama iga garantii andja."

ESM - püsiv ja pöördumatu pankade päästmise fond

Samas on ESM-ile antud piiramatud volitused. Ta võib alati raha juurde küsida, laiendada aktsiakapitali piiramatus ulatuses, ning Eestil on tingimusteta ja pöördumatu kohustus seda maksta. ESM-il on õigus Eestit kohtusse kaevata, samas meil teda mitte, ja isegi Euroopa Parlament ei saa ESM-i vastu kohtumenetlust alustada. ESM-i otsuste üle puudub igasugune kontroll - tema varad, omand, vahendid on puutumatud; neid ei saa arestida, konfiskeerida, sundvõõrandada. Samuti ütleb artikkel 35, et kõik isikud alates juhatajate nõukogust kuni asendusliikmeteni välja omavad sisuliselt isikupuutumatust - neid ei ole võimalik mitte millegi eest vastutusele võtta.

Lühidalt kokku võttes: ESM-i näol on tegemist maksumaksja rahadega tagatud püsiva, pöördumatu ja ümberlükkamatu pankade päästmise fondiga, mis paneb riikidele piiramatu võlakohustuse.

Eestil pole sellest protsessis midagi võita, aga on võimalus kaotada suur osa raskelt kätte võidetud iseseisvusest. Kui me pole enam oma otsustes vabad ja Eesti rahade üle otsustatakse Euroopa pankades, siis pole me ka enam vaba rahvas vabal maal, vaid üks imepisike provints Euroopa Ühendriikide äärel. Täpselt nii, nagu see juhtus 1939. aastal. Ka siis rääkis Pätsi-Laidoneri valitsus, kui kasulik ikkagi on baaside leping Eesti rahvale ja kuidas kõik sellest võidavad. Ka siis anti juba ette ära osake Eesti riigi iseseisvusest.

MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige, õiguskomisjon, Keskerakond

[pildiallkiri]

TUKSIKEERATUD RIIK: Käesoleva valitsuskoalitsiooni juhtimisel on vaid mõnede aastatega Eesti ühiskonnas aset leidnud suured muutused. Seda kahjuks enamiku rahva jaoks mitte paremuse, vaid halvemuse poole. Foto: http://rahvuslane.blogspot.com/

Jaga |