Aadu Must: Rail Baltic on värav Euroopasse

Balti Assamblee president ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles konverentsi avakõnes: Baltimaadel on vaja tugevaid transpordi- ja taristuühendusi, et edendada majandust, luua uusi töökohti ning parandada piirkonna julgeolekut ja stabiilsust. „Ühised transpordi- ja taristuprojektid, nagu Rail Baltic, on värav Euroopasse. Projektide õnnestumiseks peame ületama füüsilised ja tehnilised barjäärid ning ühendama koostöös puuduvad lülid,“ sõnas Must.

Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Sellest tuleks Eesti riigil tasuda vähemalt 268 miljonit.

Riigikontrolli küsimused

24. mail saatis Riigikogule Rail Balticu suhtes seisukoha Riigikontroll, kelle arvates on Rail Balticu puhul otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused. Samas saavad tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustainfot andvas rollis.

Riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Ei nähtu ka, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima Riigikogult heakskiitu.

Riikidevahelise kokkuleppe sõlmimine on oluline Rail Balticu projektile edaspidise EL-i toetuse taotlemisel. Riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimata jätmisega suureneb tõenäosus, et Rail Balticu projekt jääb pooleli. See võib kaasa tuua kõik poolelijätmisega ning sõlmitud rahastamislepetega võetud kohustuste täitmata jätmisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed kuni seni saadud EL-i toetuse tagasinõudeni.

Kas kiiremini kui 90 aasta eest?

Riigikontroll soovitab välja töötada riikidevahelise kokkuleppe rakendamise regulatsiooni, mis kohustaks valitsust küsima Riigikogu otsust enne lisakohustuste võtmist või nende planeerimist iga-aastases riigieelarve seaduses. Riigikogu peaks määrama kindlaks valitsuse kohustuse teavitada parlamenti regulaarselt ning kokkulepitud juhtudel erakorraliselt Rail Balticu projekti arendamise seisust.

Samuti soovitatakse valitsusel esitada parlamendile analüüs ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses EL-i kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.

Ja lõpetuseks soovitab Riigikontrolli juht Alar Karis oma saatekirjas Riigikogu liikmetel küsida ka seda, kas üldse ja kui mitu tundi kiiremini jõuab aastal 2026 Rail Balticul reisirongiga Tallinnast Berliini, võrreldes ajaga 90 aastat tagasi. Siis arutati ajakirjanduses tõsimeeli, et miks ei saaks tollal tavalise 25 tunni asemel Tallinnast Berliini sõita 20 tunniga.

AIVAR JARNE, Kesknädal

[fotoallkiri] AADU MUST TOETAB RAIL BALTIC’UT: Baltimaadel on vaja tugevaid transpordi- ja taristuühendusi.

Jaga |