Kas uus valitsuskoalitsioon päästaks haridussüsteemi?

Selle asemel keelati Eestis 1990. aastate keskel meie tollase ja praeguse haridusministri ja IRL-i poliitiku akadeemik Jaak Aaviksoo eestvedamisel kutse ja kvalifikatsiooni andmine kõrg- ja kutsekoolide lõpetamisel sootuks. Kõrgkoolides piirduti lõpetamisel teaduskraadiga.

2000. a valmis TTÜ kauaaegse rektori ja toona Res Publica poliitiku, praegu Kutsekoja juhataja akadeemik Olav Aarna juhtimisel originaalne Eesti kutseseadus. Selle kohaselt ei korralda ega garanteeri kutset ja kvalifikatsiooni riik, nagu see peaks olema, vaid kogu see tegevus anti eraõigusliku Kutsekoja ja kutseliitude korraldada.

Poliitikute eluvõõrus viis meid sajandi taha

Nii taastati demokraatia sildi all sisuliselt juba 19. sajandi lõpul Euroopas likvideeritud tsunftiseaduse tähtis osa. Nimelt oli selle seaduse likvideerimise üks põhjustest tsunftide poolt sisse seatud põhjendamatult kõrged nõuded kutse saamiseks, et konkurentsi piirata. Sellised on need nõuded enamasti ka nüüd. Nende täitmiseks ei piisa kõrg- või kutsekoolide õppekava täitmisest. Selleks tuleb sooritada eraldi eksam, milleks on vaja omal käel valmistuda. Ent kutse ja kvalifikatsiooni puudumisel ei saa küsida ka tehtava töö eest väärilist palka ega korrastada tööturgu.

Nii õnnestus IRL-i eluvõõrastel akadeemilistel poliitikutel suunata Eesti haridussüsteem kaheks aastakümneks kutseoskuste ja kvalifikatsiooni saamise osas tühikäigule. Tulemuseks on kvalifitseeritud töötajate arvu katastroofiline vähenemine ning siirdumine kutse ja kvalifikatsiooni omandamiseks õppima või tööle välismaale.

Viimastel aastatel on haridustegelastel õnnestunud haridussüsteemi sisuline arutamine asendada tuliste lahingutega õpetajate palkade, üliõpilaste stipendiumide ja koolide eelarvete problemaatika üle, mis on tegelikult juba varem nende endi poolt mitme reformiga tekitatud.

Tööoskused tuleb haridusele lisada

Kas õnnestub uuel koalitsioonil taastada kord, mille kohaselt tööelu eelsed ja aegsed koolid peavad hakkama andma lõpetanutele lisaks teadmistele ka tööoskusi oma erialal? Seda nõuti juba sõjaeelses Eestis, samuti vahepeal. Sellise korra on omaks võtnud kogu Euroopa, seades oma ühtsete kutsete loomise programmi just nendele alustele.

Või kestab meil edasi haridussüsteemi põhimõttelistest puudustest tulenev töötajate kvalifikatsiooni püsiv langus ning perspektiivitundega inimeste siirdumine õppima ja tööle välismaale? Seda näitab juba lähem tulevik.

[esiletõste] Kutse ja kvalifikatsiooni puudumisel ei saa küsida tehtava töö eest väärilist palka ega korrastada tööturgu.

HEINO LEVALD, majandusdoktor

Jaga |