Nädala juubilar OLLI REHN 55

Kuid Olli Rehn on neis koridorides orienteerunud väga ladusalt. Sel ajal, kui Brüsselis 15 000 meeleavaldajat märtsis 2013 nõudsid tööpuuduse vähendamist ja majanduspiirangute lõpetamist, oli ta teist perioodi Jose Manuel Barroso juhitava Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik. Ning tööpuuduse, majanduspiirangute ja kasinuse küsimustes nõuti tollal vastuseid just Rehnilt. Kuigi iseloomult on ta põhjamaiselt rahulik, teevad niisugused juhtumid kõvasti meelehärmi isegi kogenud juhtidele.

Olli Rehn sattus oma karjääri kõige raskemasse ametisse just eurokriisi päevil. Ta tunnistas hiljem, et euroala riikide valitsustel läks võlakriisi kammitsemisel aia taha kaks kallist aastat, mis tingis Euroopa Keskpanga sekkumise ühisraha päästmiseks. „Tihti oli tunne, et nüüd käisime küll vastu põhja ära – kuid siis käis jälle uus kolakas,“ kirjeldas Rehn oma läbielamisi võlakriisi keeristes. Kaotsiläinud aastate all pidas Rehn silmas seda, et Kreeka esimene abipakett 2010. aastal ei andnud loodetud tulemust ning tegelik lahendus saabus alles 2012. aastal, kui Euroopa Keskpank tõotas euro päästmiseks „teha mis iganes“.

Rehn, kelle kasinuspoliitika euroalas Nobeli laureaat Paul Krugman tembeldas lausa terroristlikuks („Rehn of Terror“), leidis, et juba 2010. aastal tulnuks anda otsustav kahuripauk, mille all peetakse silmas kõikide valitsuste poolt tagatud võimsaid finantsgarantiisid. Euroala on kui „18 laevast koosnev konvoi, ja esmalt tuleb kõigil sisemiselt otsustada ja siis omavahel suhelda, ning seejärel tuleb mõnda aega kurssi hoida, sest kiireid käänakuid ja kurve teha ei saa,“ selgitas Rehn.

Alates 2010. aasta algusest EL-i majandusvoliniku tööd teinud Rehn astus 2014. aastal sellelt ametikohalt tagasi ning hakkas Europarlamendi liikmeks, kuhu ta sama aasta maikuus valiti. 2015–2016 oli ta Soomes Keskerakonna juhitavas Juha Sipilä valitsuses majandusminister.

Kuid enne sedagi oli Olli Rehn teinud poliitikas muljetavaldavat karjääri. Ta on saanud majanduse alal 1996. aastal doktorikraadi Oxfordi ülikoolist, kui kaitses väitekirja teemal "Korporatiivsus ja väikeste Euroopa riikide konkurentsivõime". Poliitikukarjääri alustas ta Soome Keskerakonna noortekogust. 1988 valiti ta Helsingi linnavolikokku ning 1988–1994 oli Keskerakonna aseesimees. 1991 valiti Soome parlamenti ja 1995–1996 oli Euroopa Parlamendi liige.

Hiljem on Olli Rehn olnud Euroopa Komisjoni ettevõtlus- ja informatsioonivoliniku Erkki Liikase büroo direktor ning 2004–2010 oli ta Euroopa Komisjoni laienemisvolinik. Tema ametiajal liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia.

Kui Olli Rehn osales 2012. aasta mais Lennart Meri mälestuskonverentsil, andis president Toomas Hendrik Ilves talle kui Eesti euroalaga liitumisele kaasaaitajale kätte Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi. Vastava otsuse tegi president juba 2011. aasta veebruaris, kui Eesti oli just kasutusele võtnud euro.

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles Kesknädalale, et Olli Rehn oli üks lähemaid sõpru, kellega ta Brüsseli-ajal tihedalt suhtles. Ta oli alguses laienemisvolinikuna ning hiljem majandus- ja rahandusvolinikuna tasakaalukas ametnik, keda partnerid austasid. See oli mõlemas ametis üsna tähtis. „Hoidsime kokku majanduspoliitilistes küsimustes, aga ka välispoliitika teemadel, mis puudutas meie lähinaabrust. Kui oli vaja, toetasime teineteist asjus, mille üle vaieldi,“ meenutas Kallas.

Eestis on head sõbrad omalt poolt Olli Rehnile palju õnne soovimas, ning seda teeb ka Kesknädal.

AIVAR JARNE

Jaga |