Riigikogu seadustas sundüürnike hävitamise

MARIKA TUUS,      30. juuni 2004


Teerullipoliitika on muutunud Riigikogu saali normiks. Valitsuskoalitsiooni räigete manipulatsioonidega on kahjuks Eesti Vabariigi Riigikogus loodud uued pretsedendid. Olgu siis tegu eelnõude ettekandjate lapsiku haihtumisega, millele Riigikogu aseesimees vapralt kaasa mängis ja ütleks isegi – kaasa valetas. Või siis kodukorra seaduse eiramisega, mille kohaselt võetakse täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud küsimused uue nädala päevakorda esimestena. Nii aga ei tehtud.
Järelikult on otseselt rikutud seadust. Meie kirjalikule protestile isegi ei reageeritud. Seega on eesmärgiks ükskõik mis vahenditega, ükskõik mis valedega, kompromissitult ja igal juhul üüri piirmäärad kaotada.

Sel traagilisel ööl, mil sundüürnikud Riigikogu rõdul nutsid ja mida ajakirjanik Kalle Muuli nimetas ööks, mil sai palju nalja, saime teada koalitsiooni suure hirmu. Nimelt ollakse kindlad, et järgmine koalitsioon tuleb tunduvalt vasakpoolsem, kes kindlasti üüri piirmäärasid ei kaotaks. Igaks juhuks tuleb see ruttu-ruttu ära teha.
Piirmäärade kaotamise tegelikuks ja valdavaks põhjuseks on kinnisvaraäri. Tagastatud majad puhastatakse sundüürnikest, et paisata elamud siis kinnisvaraturule. Sest vabaturu üürihinnad pole sundüürnikele taskukohased ja nii saaks üürnikest lahti kiirkorras.
Kuna ajakirjanikud pole pidanud vajalikuks teemat sisuliselt avada, siis ma kordan, et väide – piirmäärad on vaja kaotada selleks, et omanik saaks vahendeid oma majad korda teha – pole päris täpne, sest elamuseaduse § 75, mida tahetakse kehtetuks muuta, ütleb, et üüri piirmäära ei pea rakendama, kui omanik on tahtnud oma maja korda teha, teinud kapitaalremondi ja parandanud oluliselt elamistingimusi. Siis võib ka täna vabaturu hinda võtta.

Seega on põhjus kusagil mujal. Kui rääkida sellest, et sundüürnikul on juba kümmekond aastat olnud aega oma elu ümber korraldada, siis tuleks arvestada, et tänased sundüürnikud on enamasti vanemad inimesed, kes pole võimelised elamuturult võrdselt välismaalaste ja ärihaidega korterit soetama või üürima. Ka kõige lihtsamale Lasnamäe ühetoalisele korterile tuleb üürnikul lisaks kommunaalkuludele kuus vähemalt 2000 krooni juurde maksta.
Sundüürnikule ei ole korteriturgu. Toimetulekupiiril elaval inimesel pole seda raha.

Valitsuskoalitsiooni taoline otsus toob kaasa sotsiaalse katastroofi. Inimesed tõstetakse lihtsalt tänavale. Pealegi, kui üürid antakse vabaks, tuleb hakata maksma rohkem lisatoetusi. Nii tekib olukord, et riigieelarvest kanditakse toimetulekutoetuste maksmise sildi all sadu miljoneid kroone kinnisvarafirmade arvele. Ehk teisisõnu, riik hakkab läbi toimetulekutoetuste otseselt omanikku doteerima. Selle rahaga võiks aga ju hoopis kortereid ehitada.
Ma tahan toonitada, et Euroopas ei ole üürid vabad, pole ka Ameerikas. Kõikjal rakendatakse ülimahukaid üüriseadusi, milles diferentseeritakse hindu. Selles omandireformipuntras peaks Riigikogu üürnikke kaitsma ja rakendama üüriseadust, millest aga minister Meelis Atonen kuuldagi ei taha.

Sundüürnikud pole vabatahtlikult seda rolli valinud, nad on poliitilise otsuse tõttu jäänud ilma võimalusest erastada oma korter (samas paljud said nii korteri erastada kui vara tagasi). Ei tohi unustada, et just needsamad sunniviisil üürnikuks tehtud inimesed on oma raha ja vaevaga 50 aastat omanike vara remontinud ja säilitanud, ilma milleta oleks see ammu maha kantud olnud. Omanikud ei teinud ju investeeringuid. Me ei saa poolt sajandit olematuks muuta.
Kas tõesti tuhatkonnale uusomanikule meelepärase seaduse vastuvõtmine ja ärihuvide kaitsmine läheb võimulolijatele rohkem korda kui saja tuhande selle seaduse läbi kannatanu saatus?
Ent see seadus ei puuduta ainult sundüürnikke. Kindlasti toob otsus kaasa kulude kasvu ka erastatud korterite omanikele.

Keskerakond ei toetanud elamuseaduse eelnõu 313 SE vastuvõtmist, kuna see põhjustab plahvatusliku sotsiaalse olukorra halvenemise. Pöördusime koos üürnike ühendusega vabariigi presidendi poole, et ta seda seadust välja ei kuulutaks.
Ärge unustage, et omandireformi läbi on suuremal või vähemal määral kannatanud ligikaudu 80 000 peret ehk iga kuues Eestis elav isik. Sisuliselt on see olnud holokaust oma maa ja rahva vastu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (49)