Lapsed dikteerivad riigi tuleviku

Väike-Maarja vald peab plaani ühineda Tamsalu vallaga, põhjendades ühinemissoovi eelkõige laste vähesusega ja hariduskorralduslike raskustega. Ühinemine on loogiline samm, mis lausa käegakatsutavalt vähendaks raha tuuldeloopimist. Juba 20 aastat veetakse väikesest Assamalla külast lapsi kahte kooli - Väike-Maarjasse ja Tamsallu. Mõlemasse on meilt 11 km ja kaks suurt bussi sõidab edasi-tagasi kaks korda päevas. Selline kilplaslikkus peab paratamatult ära lõppema. (Muidugi pole laste koolivedu ainus rahapõletamise koht, leidub teisigi.)

Sotsiaalabi vajajatesse, eriti lastesse, on Väike-Maarja vallas alati suhtutud palju inimlikumalt kui Tamsalu vallas. Nii et positiivsed muutused on silmapiiril.

Praeguse valitsuse jaoks on lapsed muidugi üleliigsed, aga riigi saatuse määramisel nad nii väga üleliigsed ei olegi. Seda on isegi Eesti valitsus sunnitud vastumeelselt tunnistama. Ühtlasi olles sunnitud laste kõhutühjust jm ainelist kitsikust leevendama tibatillukeste toetustega, mis on sama hea kui konnasilmade ravimine vähihaigel.

Riik liigub vääramatult sinna, kuhu valitsus teda tõukab. Praegu sunnib laste vähesus Eesti valdu ühinema. Kas tulevikus on ka Eesti riik sunnitud edasikestmise nimel paluma ühinemist? Näiteks Venemaaga? Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga on eestlaste viletsust ainult suurendanud ning sundinud neid kodumaalt lahkuma. „Evakueerumine" Euroopasse võimaldab eestlastel küll ellu jääda, aga kas ka Eesti riigil püsima jääda?

EEVI GEIDIK, Assamalla küla, Tamsalu vald, Lääne-Virumaa

Pildiallkiri:

Assamalla külakivi [kirjaga: „770 aastat Assamalla küla esmamainimisest"] avati 7. juulil 2012.

Arhiivifoto

Jaga |