Riigikogu poliitikud põlevkivivaldades

Neljapäeva õhtul kohtusid rahvaga Avinurme kultuurikeskuses Evelyn Sepp, Nikolai Põdramägi, Arvo Sarapuu ja Tiit Kuusmik, Püssi rahvamajas - Jüri Ratas, Vladimir Velman ja Mailis Reps, Mäetaguse rahvamajas - Aivar Riisalu ja Kadri Simson, Aseri rahvamajas - Georg Pelisaar, Valeri Korb ja Eldar Efendijev, Kohtla-Nõmme rahvamajas - Helle Kalda, Lembit Kaljuvee ja Enn Eesmaa, Sonda põhikoolis - Toomas Varek, Toivo Tootsen ja Kalev Kallo.

Reedel olin Kesknädala ajakirjanikuna kaasas, kui Riigikogu liikmed Tiit Kuusmik, Lauri Laasi ja Evelyn Sepp külastasid Illuka ja Iisaku valda.

Hommikul võttis Illuka vallamajas meid vastu vallavanem Tarmo Kollo. Räägitud sai nii Illuka kui ka kogu Ida-Virumaa probleemidest.

Kuigi Ida-Virumaa jätab laias laastus küllalt trööstitu mulje, siis Illukal pole Kollo sõnul teab kui suuri probleeme. Selles väikeses vallas on üks kaevandus, mis annab suurema osa valla eelarvest, ning Kuremäe klooster.

Illuka hoolib

Vallamajast sõitsime 17. sajandi keskel ehitatud Illuka mõisa, mis on üks peamisi Ida-Viru vaatamisväärsusi. Mõisas asuvad ka põhikool ja lasteaed.

Vastrenoveeritud lasteaed on hästi sisustatud, ka tehnika viimase sõna kohaselt. Veel õrnalt värvilõhnases majas on mõeldud kõigele - isegi LCD telerid olid rühmatubades seintel.

Imestama pani vaid üks asjaolu. Nimelt olid sõimerühmas tualetipotid eraldatud üksteisest vaheseintega, kõigil kabiinidel ees  lukkukäivad (!) uksed. Kui riigikogulased tundsid huvi, kas nii väikestel lastel ei lähe raskeks kinnises kabiinis üksinda oma asju ajada, selgitas vallavanem, et selline olla olnud tervisekaitseameti nõue. Nimelt tähendavat lahtine kabiin lapse seksuaalset ahistamist. Kui aga mudilane iseseisvalt hakkama ei saa, siis sellest polevat midagi - tehku püksi, küll pärast puhtaks pestakse, milleks siis pampersid on.

Seejärel astusime läbi koolist, kus meid võõrustas Illuka põhikooli direktor Leo Raidma. Riigikogulased andsid lõpuklassis ühiskonnaõpetuse tunni, mis kujunes päris kenaks õpilastega suhtlemiseks. Evelyn Sepp pidi kõige muu hulgas vastama tüdrukute küsimustele oma tantsu- ja laulukogemuste kohta telesaadetes "Tantsud tähtedega" ja "Laulud tähtedega".

Külastasime ka Illuka noortekeskust. Tolles on lastel kõik tingimused vaba aja veetmiseks. Ei puudu isegi söögitegemisvõimalus - veedetakse ju keskuses suurem osa päevast.

Üheks jututeemaks sai tasuta koolitoit. Kuna koolitoit on paljudel lastel peaaegu et ainus korralik soe söök päeva jooksul, maksab Illuka vald koolitoidu kinni kõigile oma valla õpilastele, hoolimata sellest, kas nad õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või ametikoolis. Räägiti sellestki, et kui üks põhikooliõpilane olevat haigestunud, olla tema vanaema iga päev käinud koolis toidu järel - kodus lihtsalt polevat piisavalt süüa. Oma valla üliõpilastele maksab vald kaks korda kuus kinni kojusõidu. 

Illukal tehakse kõik selleks, et pärast gümnaasiumi ja kõrgkooli lõpetamist oleks noortel huvi kodukohta tagasi tulla.

Lõpuks käisime Pannjärve vabaajakeskuses. Selles on äärmiselt korralik kohvik, saunade ja basseiniga külalistemaja ja valgustusega suusarada, üks Eesti korralikumaid. Kui suusahooaeg läbi,  peetakse rajal mägirataste võistlusi. Metsas on ka korralik takistusrada ning paljud käivad seal paintball'i mängimas. Eriti pärast seda, kui värvikuulidega püssid vahetati laserite vastu, olevat suurem osa mängijaid just õrnema soo esindajad. Isad istuvad lastega, emad aga jooksevad mööda metsa ning „tulistavad" üksteise pihta.

Iisaku kaitseb oma  gümnaasiumi

Iisaku valla eelarve on  neli-viis korda väiksem kui Illukal, kuid oma elu üle ei kurtnud eriti nemadki. Siin oli, vastupidi Illukale, hiljuti renoveeritud just koolimaja, aga lasteaed jäetud remontimata. Olen siiski näinud tunduvalt hullemas seisukorras lasteaedu, nii et lasteaiajuhataja Kadri Kase muretsused tulenesid vast eelkõige väga suurest kontrastist kooliga võrreldes.

Kool on tõepoolest uhke - kõigi nüüdisaegsete nõudmiste ja normatiivide kohane. On õpilaskodu, jõusaali sisustus annab silmad ette paljudele pealinna glamuursetelespordiklubidele, klassid on sisustatud tehnika viimase sõna järgi.

Tõsi küll, õpilasi on gümnaasiumiosas suhteliselt vähe, kuid vallavanem on surmkindel, et kui vähegi võimalik, gümnaasiumist küll ei loobuta - vald on maksnud koolile peale ning maksab edaspidigi. Sest kohe, kui laps kuhugi mujale kooli läheb, lähevad enamasti ka vanemad järele. Inimeste lahkumine maalt on aga kõigi valdade põhiprobleem.

Nii Iisaku kui ka Illuka vald elavad naabritega võrreldes hästi. Seda eelkõige seepärast, et mõlema territooriumil töötavad kaevandused, kust tuleb lõviosa vallaeelarve laekumistest. Mõlemale vallavanemale, eelkõige aga Iisaku vallavanemale Avo Kiirele, teeb hoopiski muret trööstitu perspektiiv, et valitsus võib valdade eelarveid veelgi kärpida, ning  seda just maavaratulult laekuva osas.

Samuti teevad kõigile muret kavandatava koolireformiga seonduvad perspektiivid. Eelkõige aga tasuta koolitoit, mida õpilased saavad nüüd vaid siis, kui vald seda võimaldab.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

[esiküljepilt]

MAAELU ALGAB LASTEAIAST: Hoolimata sellest, et maapiirkondades on laste juurdekasv ehk kõige suurem probleem, renoveeriti Illuka lasteaed optimistlike tulevikuperspektiividega. Iisaku lasteaias (alumine foto) elavad lapsed aga hoopis teistes tingimustes. Foto Ivari Vee

[fotodel]

NOORTEKESKUS: Illuka noortekeskuses on Tiit Kuusmik, Illuka vallavanem Tarmo Kollo, Illuka põhikooli direktor Leo Raidma, raamatukogu juhataja Valve Kollo, Evelyn Sepp ja Lauri Laasi.

KUULAMAS: Illuka põhikooli lapsed kuulavad, mida räägib Evelyn Sepp, keda pildil küll näha ei ole. Esireas Lauri Laasi ja Tiit Kuusmik.

EUROKOOL: Uhkelt remonditud ja sisustatud koole pole mitte ainult pealinnas.

Jõusaal. Kooli tutvustab direktor Margus Raja.

LASTEAEDADES: Iisaku lasteaia juhataja Kadri Kask räägib oma muredest vallavanem Avo Kiirele.

Illuka eurolasteaia sõimerühma üligramuurne tualettruum.

Jaga |