Plats puhtaks!

JAANUS KARILAID,      14. november 2007


Kõiki endisi EKP-lasi ja julgeolekutöötajaid vaimselt karistada pole võimalik. Täna ei oska keegi öelda, kui palju ühemiljonilisest rahvast „puhtaid" järele jääks.

Olla julgeolekutöötaja näiteks Eesti Vabariigis (s.o KAPO-s) on uhkuseasi, totalitaarse rezhiimi ajal aga vastupidi. Miks ikkagi n.ö endised saavad valimistel piisavalt hääli, et platsipuhastamine on nii valuline, kui mitte võimatu protsess?

Eesti-suguses pisikeses korporatiivses riigis on sugulus- ja ärisidemed nõnda läbi põimunud, et see, mis meie poliitikas kohati toimub, on klannide vaheline sõda. See viibki meie poliitika ebaloogilisuseni. Võib arvata, et kui tuntud laulja Koit Toome peaks tegema poliitilise valiku, siis millise ta teeb. Uskuge, see valik võib sellest ebaloogilisusest tulenevalt vägagi loogiline olla.

Aga mine sa tea, kustkaudu jookseb eetika ja moraali piir mõnel, kes võttis tol ajal vastu „timuka" tiitli, aga kel õnnestus puutumata jätta inimeste kaelad ning säästa veel sadade inimeste elusaatusi?

Pool valiti aastail 1988–1991

Marcus Aurelius on öelnud, et ühiskonnas on reeturlus paratamatu nähtus. Kui me sellega arvestame, siis on andestamine kergem tulema.

Hetkel on tunda, et soovitakse järjekordselt ümber kirjutada lähiajaloolist mälu. Kui me tõesti tahaksime mõista, milliseid usse eesti rahvas enda rinnal soojendab, siis tuleb eelkõige jälgida konkreetse inimese praktilist tegevust ajavahemikus 1988–1991. Siis leiaksime enda keskelt inimesi, kes veel 1990-ndal võtsid vastu tööpakkumisi EKP-lt.

Olen jätkuvalt veendunud, et kõige siiramad, kes võitlesid Eesti riigi sõltumatuse eest, asusid Eesti Kongressis ja Rahvarindes. Metoodika, egotsentrism ja poliitilise tarkuse pagasi erinevus tegid neist kahest hoovusest suured rivaalid, mis on hävitanud suure osa Eesti poliitilisest kultuurist ja potentsiaalist. Kui tahame kasutada skaalat „valged–punased", siis riigi taasloomise hetkel laveerisid ja hoidsid punast värvi kõige rohkem need poliitikud, kes istuvad täna Rahvaliidus ja Reformierakonnas.

Iseseisvuse poolt hääletasid nii eestlased kui ka muulased

Eesti Kongressi ebakonstruktiivsus polnud seotud niivõrd koogutamisega Moskva poole, vaid lihtlabase vaatega elule silmaklappide all. Viimast vabandab ehk ainult suur südamesiirus.
Paljud meist on unustanud ühe olulise ajaloolise fakti, mille peal saab testida sinimustvalge meelelaadi pidavust inimese hinges, - 3. märtsil 1991 toimus iseseisvusreferendum. 737 964 inimest ehk 77,83% ütles referendumiküsimusele vastuseks "Jah". Peab arvestama, et tol hetkel said hääletada ka kõik eestivenelased, ja 150 000 eesti keelt emakeelena mitte rääkivat kodanikku hääletas Eesti iseseisvumise poolt. Pean seda paljuski just Rahvarinde juhtide tegevuse teeneks. Siinne eestivenelane liideti niimoodi Eesti riigi külge - hääletati südamega ja vabatahtlikult, mitte massimeedia hüsteeria ja hirmutamise saatel. Nii nagu kiputakse tegema täna. Tugev vundament oma riigi taastamiseks oli loodud.

Moskva oli lootnud muud. Ka Rahvarinde tuline vastane Interrinne oli lootnud muud. Vladimir Lebedev, kes juba tol ajal oli Edgar Savisaare üks suurimaid poliitilisi vastaseid, ei saanud oma tahtmist.

Egomaniakid ei talu rahumeelseid lahendusi

Aga küsigem, kas seesama Lebedev, kes sikutas aasta tagasi pronksmehe juures Eesti lippu, sai oma tahtmist või mitte? Kas Moskva propagandamasin oleks saanud piisavat materjali, kui oravate kael olnuks targalt paindlik ning nad oleksid huvitunud sisuliselt Tallinnas toimunud ümarlauast ning me oleksime koos eestivenelastega pronksmehe ära viinud?

Selline lahendus ei mahu tänini kohalike egomaniakkide pähe. Savisaare raamatu „Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992" ilmumisest on möödas peaaegu neli aastat. Teose ilmumine sai suure tähelepanu osaliseks nii siin- kui ka sealpool lahte. Algselt tekkis küsimus: kas seda raamatut saab võtta tõsise allikmaterjalina, sest autor on ise veel tegevpoliitik?

Pikad aastad on möödunud, kuid raamatule pole konstruktiivset kriitikat tehtud. Mida aeg edasi, seda kindlamalt asetub „Peaminister" ajaloo käsiraamatu, teatmiku, rahvusliku julgeoleku teeside positsiooni. Seal leidub fakte, mida meenutada.

Vladimir Lebedev, Jaak Allik, Indrek Toome olid nimed nende reas, kes astusid juba siis tollase peaministri Edgar Savisaare vastu. Aastad läksid, ja üks Interrinde juhte on tagasi. Lebedev tahtis Pronkssõduri äraviimisega mobiliseerida enda taha uut vene erakonda, oravate pikad näpud aga kahmasid endale rahvuslikku imagot.

Rosimannus kohtub vene parteidega

Oravad on juba oma tahtmist saamas. Hooletusse ei jäeta ka pisikesi vene parteisid.

Miks juhtorav Rain Rosimannus kohtub keldrikohvikutes vene parteide liidritega? Käib poliitilise maastiku ümberjagamine. Kui rahulikult võtta, siis oravad pididki metamorfoosi tegema. Mis neil üle jääb, kui seal auväärt EKP juhtivtöötajate plejaad ülesrivistunult jõllitab? Rahvaliit kui kolhoosiesimeeste partei kahvatub juhtoravate punakõlina taustal: Igor Gräzin, Siim Kallas, Andrus Ansip, pluss tugevad taustajõud.

Miks Ansipi valitsus pole suutnud võtta uurimise alla Eesti riiki järjepidevalt õõnestava Vladimir Lebedevi tegevust?

Ma ei tea, kellele on rahvusteema primitiivset käsitlusvormi vaja. Vaadake, meil Haapsalus loomulik integratsioon toimib – eestivenelaste hulk on meil alla 5% valijaskonnast, aga igas fraktsioonis töötab meil üks mitte-eesti päritoluga inimene: Panfilova Reformierakonnast, Tsherepanov Isamaaliidust, Koropets Keskerakonnast. See näitab ehedalt, et esmatähtsad on ikka inimese isikuomadused.

Lõhkumise asemel ehitagem ikka oma riiki edasi.

[fototekst] POOLT JA VASTU: Siinne eestivenelane liideti 1991. aasta iseseisvusreferendumil Eesti riigi külge - 150 000 eestivenelast hääletas meie riigi poolt. See oli Rahvarinde teene. Need, kes iseseisvuse poolt ei hääletanud, asusid Interrindesse - tollase peaministri Edgar Savisaare vastu. Tollased juhtivpunased eestlased, kes olid samuti Savisaare vastu, toetasid seega paratamatult Interrinnet. Nüüd on intrite teatepulga üle võtnud Reformierakond.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)