Rahvas eelistas peaministrina Edgar Savisaart

Oliver Uibo,      26. märts 2003


Paljud valgalased jälgivad murelikult, kuidas püütakse kunagise kolmikliidu tagurlikku poliitikat järgida. Me ei ole unustanud erastamisskandaale, reisirongiliikluse lõhkumist Kagu-Eestis (mis suurendas veelgi tööpuudust selles piirkonnas), miljonite kroonide raiskamist Inglise ja Rootsi konsultatsioonifirmadele, samuti seda, et kolm aastat olid pere- ja lastetoetused ning pensionid külmutatud. Samal ajal jätkus suurmonopolide rünnak nn püsitasude kehtestamisega elektrienergiale ja telefonidele. Vähekindlustatud elanikkond näeb uut ohtu Reformierakonna kavatsuses vähendada tulumaksu 6 protsendi võrra, mille tagajärjel tekib riigikassasse ligi 1,8 miljardi suurune auk. Lastetoetuste ja pensionide suurendamisest saab siis vaid unistada. Toonane kolmikliit püüdis riiki juhtida äritegevuse kasumlikkuse põhimõttel - kõik see, mis kasumit ei anna tuleb likvideerida või sulgeda. Kodanike napist toetusest hoolimata püütakse nüüd uue erakonna tiiva all taas võimule pürgida. Valitsuse moodustamise ettepanekut ei ole veel tehtud, kuid Res Publica liider Juhan Parts püüab näidelda, nagu olekski juba peaminister.
Hea demokraatliku tava kohaselt usaldatakse riigi juhtimine valimised võitnud erakonnale. Valimised võitis Keskerakond, kes parlamendikohti sai aga Res Publicaga võrdselt. Nende parteide liidritele antud häälte arv erineb aga mäekõrguselt. Edgar Savisaar sai 12 960 häält, Juhan Parts kõigest 6890 häält.
Suur osa valijaid ootab astmelise tulumaksu kehtestamist. Enamikule töötajaist tähendab see palgatõusu. Kõrgepalgalised maksaksid aga praegusest mõnevõrra suuremat tulumaksu, millega avaneks neil võimalus toetada riiki ja ühiskonda lisaks sõnadele ka materiaalselt. Sellega väheneks erinevus nn kahe Eesti vahel. Oleks kahju, kui valimistel kõige enam hääli saanud Keskerakond opositsiooni jääb.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (29)