Riigieelarve taga ei paista Eestit!

Küll näen, et Eesti on edasi odav allhankemaa ja vahendaja, kust tööjõud välja voolab. Hiljuti saime teada, et Eesti töötleva tööstuse toodang, mis vahepeal näitas üsna häid kasvunumbreid, oli septembris Euroopa suurim langeja, samal ajal kui Läti oma kasvas 1,2%.

Ma ei näe paljukiidetud majanduskasvu, sest teatavasti oleme vahepealsest ülisuurest majandusaugust vaevaliselt välja ronimas ja jõudnud SKP kasvus alles 2006. aasta I kvartali tasemeni. Ei näe ka tarbimise ja raharingluse elavnemist.

Inflatsioon Eesti majandusmootoriks

Näen aga seda, et ajutine majanduskasv saavutati eelkõige hinnatõusudega. Euroopa meister hinnatõusudes - see on Eesti Nokia, tänase valitsuse saavutus.

Inflatsioon ongi olnud meie „majanduse arengu mootoriks", sest kuidas muidu osati seda ajutiselt peatada, kui kaalul oli euro saamine? Ettevõtja Jüri Mõis on öelnud, et euro ei tõstnud hindu mitte 3, vaid 30 korda. Niipalju Mõis eksis, et hindu ei tõstnud mitte ainult euro, vaid valitsus, tehes seda tahtlikult, sest nii laekub rohkem maksuraha.

Ma ei näe järgmise aasta eelarve taga meie oma riigi saavutusi ja kordaminekuid. Küll näen, et viiendik eelarverahast ehk 19,1% tuleb välistoetustest. See on „asfaldiraha", millega ei saa abivajajaid aidata ja vaesust vähendada. Eelarve paisub tänu CO2 heitmekvoodi müügile - ühekordsele müügile, mis annab vaid ühekordset raha.

Eelarvet paisutatakse taaskord Eesti Energiast dividendide väljavõtmise arvel, seekord 13,9 miljoni euro väärtuses. Meenutame, et see on vana tuntud trikk, sest viie viimase aastaga on Eesti Energiast välja võetud 5 miljardit krooni. Ime siis, et meil elektrihind viis korda aastas tõuseb. Ime siis, et Eesti Energia võttis 500 miljonit laenu ja et elektriliinid on iga väiksemagi kõvema tuulega rivist väljas.

Aga see raha, mida elektrimonopol laenab ja mida riik endale kahmab, tuleb ju õpetajate, päästjate, raamatukogutöötajate ja meditsiiniõdede palga arvelt.

Kaitsekulutuste ebanormaalne kasv

Eesti rahvas on võlgades, aga valitsus deklareerib, et oleme madalaima võlakoormusega riik. Kas siis erasektori ja oma rahva võlad ei lähegi peaministrile korda? Eesti riigi võlg on täna 6,7% SKT-st. Kui vähesele riigivõlale otsa panna erasektori võlg, saame koguvõlaks 134% SKT-st, mis on ju erakordselt kõrge.

Tegelikult varjab riik oma laenuvajadust töötukassa ja haigekassa reservide endale kombineerimisega. Vastasel korral oleks riik sunnitud likviidsuse tagamiseks laenu võtma. Me kõik teame, et töötukassa reservid on isegi liiga suured ja töötukassa maksemäära võiks vähendada, sest ega ju töötule suurema raha maksmine või kindlustusperioodi pikendamine ei tule selle valitsuse ajal kõne allagi. Suurt töötukassa reservi on riigil vaja selleks, et kätt võõrasse taskusse pista, et ise parem välja paista ja mitte laenu võtta.

Veel arvan, et üks normaalne riik ei peaks ajal, kui üks majanduskriis pole lõppenud ja teine on juba alanud, ajal, mis on kogu Euroopale halvim peale Teist maailmasõda, tõstma lausa viiendiku võrra kaitsekulusid. Igal juhul ei tahaks koos Põhja-Korea, Kreeka ja Venemaaga kuuluda nende ainsate hulka, kes kriisiajal suurendavad kulutusi relvastusele.

Samal ajal kiratseb sotsiaalsfäär. Meie kulutused sotsiaaltoetustele, tervishoiule, pensionidele on Euroopa väikseimad. Me pole kunagi sotsiaal-poliitilisi küsimusi prioriteetseks pidanud, vaid keskendunud turureformidele ja sõltumatuse teemale.

Nõukogude perioodiga võrreldes on Eesti tänane sotsiaalkaitsesüsteem tunduvalt väiksema ulatusega, öeldakse viimases inimarengu aruandes.

Värsked andmed ütlevad, et allpool absoluutset vaesuspiiri elab Eestis 18,1% lastest ehk 45 000 last, aga samas 59% pere- ja lastetoetustest läheb rikastele. Nii on tõdenud OECD.

Alla toimetulekupiiri jääb üha rohkem inimesi. Kui terve 2008. aasta jooksul rahuldas riik veidi alla 60 000 toimetulekutoetuse taotluse, siis tänavu esimesel poolaastal sai toimetulekutoetusi juba üle 90 000 inimese.

Inimeste elujärg halveneb veelgi

Aga toimetulekutoetused ei aita vaesusest välja. Kui peres on veel kooliskäivad lapsed, siis ei jõutagi neile korralikult süüa osta, rääkimata riietest, ammugi huviharidusest või hobidest; paljudel pole kodus õppimislaudagi.

Meie aga tõstame kaitsekulusid ja eraldame järgmise aasta eelarvest 30 miljonit eurot esimeseks sissemakseks Euroopa päästepaketti.

Päästame Kreeka pensionäre, kellele makstakse 80-100% endisest palgast. Oma pensionid on aga juba mitmes aasta tõstmata ja reaalpension on 15% langenud. Selle kõrval 4,4-protsendine pensionitõus on eakate lollitamine.

Eesti keskmine pension on täna vaid 272 eurot (Soomes 1344 eurot). Keskmine vanaduspension on meil 305 eurot. Sellestki vähesest summast moodustavad lõviosa kulutused eluasemekuludele, mida valitsusliit enne valimisi kõlavalt lubas langetada ja monopole ohjeldada. Viimased hoopis tõstsid hindu.

Kodukulud on ohjeldamatult kasvanud ja tõusevad ohjeldamatult kahjuks veelgi, sest kõrgemad hinnad jõuavad tarbijaini teatud viiteajaga.

Keskerakonna ettepanek alandada toasooja käibemaksu 9 protsendile, mis aitaks inimestel eeloleval talvel paremini toime tulla, ei leidnud heakskiitu.

Vaestele, töötutele ja pensionäridele ei lähe korda, et riigi rahandus on küll korras, kui nende elujärg aina halveneb. Tänane riigieelarve ei aita inimestel paremini toime tulla, ei toeta mahajääjaid ega julgusta edasipüüdjaid.

See eiigieelarve ei hooli oma rahvast.

MARIKA TUUS-LAUL

Riigikogu liige

[esiletõste] Eelarvet paisutatakse taaskord Eesti Energiast dividendide väljavõtmise arvel, seekord 13,9 miljoni euro vääruses. See on vana tuntud trikk, sest viie viimase aastaga on Eesti Energiast välja võetud 5 miljardit krooni. Ime siis, et meil elektrihind viis korda aastas tõuseb.

Jaga |