Ohverdagem omi veendumusi?

.

Kui valjuhäälsed ja tõmmunahalised immigrandid meie linna kõnniteedel jalutavad, astun aupaklikult kõrvale ja ootan nende möödumist. Terve kõnnitee olgu nende käsutuses. Mis teha – sellised on nende kodumaa kombed! Pole oluline, et eesti vanaeided kõnniteelt minema tõrjutakse. Suureks raskuseks Eesti riigi jaoks aga paistab saavat see, et niisuguste immigrantide ellujäämisstrateegia nõuab paljude laste üleskasvatamist, mitte aga meil edendatavat läänelikku täiskasvanud inimeste võimalikult mugavat vegeteerimist. Meie riik seisab valiku ees – kahte head korraga ei saa.

Tore on see, et Lääne-Euroopa ärahellitatud noorukid tulevad kaitsma Eesti riiki – nende jaoks võõrast territooriumi. Paraku ei juleta neid isegi telklinnakusse paigutada, sest seal poleks harjumuspäraseid mugavusi. ˇÄkki kardavad nad külma? Kohalikud kehvuses üles kasvanud poisid nii tühistest hädadest ei hooli.

Tapa sõjaväelinnakus käivadki muljetavaldavad ehitustööd – tulevikus elavad sõdurid seal justkui sanatooriumis. Sõjaväelinnak aga pole hooldekodu, mille ülimugavaid tingimusi peab televisioonis üles kiitma. Loomulikult püütakse küll välismaalastele pakkuda parimat – nad ju ikkagi külalised, aga tegu on siiski noorte meestega, mitte abitute vanakestega.

Mis puutub e-valimistesse, siis olen nende senisest eitajast muutunud tuliseks pooldajaks. Kui väidetavasti Venemaa häkkerid suutsid mõjutada USA presidendivalimisi, küllap mõjutavad ka Eesti valimisi neile sobivas suunas, ja Riigikogust kaoksid isikud, kes sõjahüsteeriat üles kütavad.

Lugesin hiljuti Henry Kissingeri raamatut „Maailmakord“, kus ta ütleb selge sõnaga, et NATO võimsuse garanteerivad USA tuumajõud, ja kõik muu kujutab endast ainult dekoratsiooni. See ongi põhjus, miks keegi ei näe probleemi selles, et NATO liige Türgi teeb sõjalist koostööd Venemaaga.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest

Jaga |