Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lapse elav hing

INNA KIRJANOVA,      18. detsember 2002


Kolm aastat tagasi, kui alustasin festivali „Aastatuhat ilma narkootikumideta" ettevalmistustöid, kuulsin pidevalt skeptikute käest, et see algatus on vähe perspektiivne. Et noori ei tiri isegi jõuga sellistele üritustele. Kõlas kõrvu lõikavalt: meil sirgub passiivne/ükskõikne põlvkond...
Kuid 2000. a juulis toimus esimene festival. Selle avamisel, võttes külalisi vastu, tõstsin pilgu taevasse ja tänasin Jumalat, et ta andis mulle jõudu oma unistuse algatamiseks.
Esimest korda kestis festival neli päeva. Mulle oli üllatuseks, et kuumal suveajal leidus nii palju mitte ainult osalejaid, vaid ka vaatajaid. Meie loominguplats oli pidevalt täis inimesi! Laste rõõmsate nägude järgi sain aru - miski polnud ilma asjata. Poisid ja tüdrukud said haruldase võimaluse realiseerida ennast, näidata oma loomingulist annet. Isegi kord aastas, kuid teismelised saavad „hängida" luksuslikus Sakala kultuurikeskuse saalis. Kuigi kuulen aeg-ajalt sellepärast etteheideid, et festivali viiakse läbi just selles kohas, olen kindel - lastele peab võimaldama esineda korralikul laval hea aparatuuriga, istuda pehmetes tugitoolides, ühesõnaga, anda kogu mugavus ja hubasus, millest on tavaklubides puudu. Festivali lõpul käisid noored uurimas, kas tasub alustada ettevalmistusi järgmiseks festivaliks ja millal see toimub? Nemad sooviksid, et „Aastatuhat ilma narkootikumideta" muutuks traditsiooniliseks ürituseks.

Meile ennustati kiiret "närtsimist", hiljem leidus erinevaid tegelasi, kes püüdsid kasutada heategevuslikku noorteüritust oma kasuks. Kuid inimesed taipasid väga kiiresti, mis on mis. Festival „Aastatuhat ilma narkootikumideta" on kaugel aktsioonist, mille käigus veetakse Raekoja platsil vankrit "surilinades inimestega", kes pidavat olema „surma narkootikumide läbi" sümboliks...
Minu arvates on narkomaania üks peamistest põhjustest Eestis - täiskasvanute ükskõiksus. Üks narkomaan nii mulle ütleski: "Mind ei vaja keegi!" Veel üks põhjus - vanemate raske finantsolukord. Nad ei suuda kinni maksta oma lapse huviringe, aidata leida oma kutsumus. Selle tulemusena satub laps tänavale ja narkodiilerite kätte.
Festivali eesmärk on aidata lastel leida oma huvid elus, peletada nad eemale narkootikumidega seotud inimestest ja äratada nende tähelepanu, kellest sõltub võitlus narkomaaniaga. Pärast esimesi kokkuvõtteid on mul õigus öelda - festivali tasub teha.

Sel aastal toimub festival Sakala kultuurikeskuses 22.-23. detsembril. Festival on kasvanud - nüüd osalevad peale Tallinna laste ka noorukid teistest Eesti regioonidest. Esinevad break-dance tantsijad, rokkmuusikud, DJ-d ja teised loomelapsed. Mõned noortest osalevad juba kolmandat aastat järjest, mõned on täiesti "rohelised". Rõhutan, et üritus on mõeldud ennekõike taidluskollektiividele. Niisiis - tere tulemast kõigile! Erilise rõõmuga ootame festivali esimesel päeval väikelapsi ja puuetega lapsi, samuti lastekodude kasvandike - nende tarvis kannab festivali esimene päev nime „Kingi rõõmu!".

Tänan Teid festivali toetamise eest - ilma heasüdamlike inimeste abita oleks festivali „Aastatuhat ilma narkootikumideta" läbiviimine võimatu!

Viimati muudetud: 18.12.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail