Tants Anne kanali pikenduse ümber

JAANUS KÕRV,      06. aprill 2005




Insener Ülo Tölp süüdistab uue sõudekanali rajada otsustanud Tartu linnavalitsust ärimees Rein Kilgi taskute täitmises. Linnapea Laine Jänese väitel läheks olemasoleva Anne kanali pikendamine Tölbi soovi kohaselt maksma umbes 200 miljonit krooni, samas kui Kilk lubab uue kanali teha vaid 50 miljoniga.

Tartu Anne kanali kaevamisega alustati 1965. aasta suvel. Asja initsiaatoreiks olid RPI Eesti Projekti Tartu osakonna peainsener Kalju Ruubel ja toonane santehnikute grupi juht Ülo Tölp. Kanal pidi tulema 2150 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. 1969. aastaks jõuti kaevamisega 900 meetrini. Tölbi sõnul lõi siis välk kanalisse sisse.

Mängu tuli Mart Port

1968. aastal välja kuulutatud Ülejõe linnaosa III ja IV mikrorajooni arhitektuurikonkursil osales ka arhitekt Mart Port. Senisele kanali plaanile lisati veel kaks varianti: üks nägi ette olemasoleva kanali pikendamist Ihasteni, teine aga täiesti uue kanali rajamist Ropka tööstusrajooni külje alla.
Tölp hindab Pordi üldjuhtimisel rajatud muldtammi ja 24-meetriste avadega postidel silda ebaloogiliseks moodustiseks, mis läks maksma viis miljonit rubla. Tölbi hinnangul oleks selle raha eest saanud teha vabalt ühe avaga silla üle kanali, teise silla üle jõe ning muldkeha kanali ja jõe vahele. Kanaliehitust Port tegelikult ei jätkanud.

Ansip toetas pikendust

1986. aastal valmis uus Tartu transpordiskeem, kus oli peal kanali 2150-meetrine algvariant. Et kanali kaevamist praktikas siiski edasi arendada, moodustati 1997. aastal initsiatiivgrupp, mille esimeheks valiti Tölp. Kirjas Tartu linnavalitsusele paluti kanali kaevamist jätkata. Vastuskirjas 1998. aasta 6. oktoobril toetaski linnapea Ansip kanali pikendamist. Järgnes viis aastat vaikust.

Jänes kaitseb Kilki

2003. aasta jõulude paiku kuulis Tölp, et Eesti Sõudeliidu presidendiks saanud ärimees Rein Kilk kavatseb hakata kanalit kaevama. Kohtumisel Tölbiga näitas Kilk Pordi kunagist eraldi kanali varianti. Uue kanali lubas Kilk valmis ehitada 30–50 miljoni krooniga.
Tölp aga usub, et ärimeest ei huvita, kas kanal on parimas kohas ja kas ehitamine on ökonoomne. "Tema näeb ainult seda, et saaks kanali kaevamisest oma pinnasepumbaga maksimaalset kasumit," väidab Tölp, kelle arvestuste kohaselt läheb uue kanali rajamine 27 miljoni krooni võrra kallimaks kui vana pikendamine.
Linnapea Laine Jänes ei oska öelda, kust Tölp sellised numbrid sai. "Uuringud on näidanud, et olemasoleva kanali pikendamine ja Sõpruse silla ülesriputamine maksab üle 200 miljoni krooni, võib-olla isegi rohkem," ütleb Jänes. Ning lisab, et üldplaneeringu ettepanekus on kogu uut kanalit ümbritsev ala määratud ülelinnaliseks puhkealaks, mille väljaehitamine ei ole kindlasti kellegi kukru täitmine. Jänes tõotab, et kanali rajamise rahastamine ei toimu ainult linna rahast ning kinnitab, et põhilise töö investeerijate leidmisel peab tegema Sõudeliit.

Looduskaitse pööras pilgu ära

Vaatamata kunagisele seisukohale pikendada olemasolevat kanalit, säilitades sealjuures Ihaste linnukaitseala, muutis eelmine linnapea Ansip 2004. aasta algul meelt – algatati arutelu maastikukaitseala vajalikkusest.
2004. aasta 6. oktoobril oli ilmselt Kilgi algatusel kokku kutsutud linnavalitsuse nõupidamisel Tartumaa keskkonnakaitse juht Jalnar Mandel kindlalt ligi kümme aastat ette valmistatud kaitseala säilimise poolt. Mullu suvel leiti sealt palju rohkem Euroopas haruldaste lindude – rohunäpi ja rukkiräägu – pesapaiku, kui neid seni arvati olevat.
"Kui ma tänavu 13. jaanuaril Jalnar Mandeli juurde läksin, oli tema seisukoht radikaalselt muutunud – ta arvas nüüd, et linnud võivad pesitseda ka mujal," ei saa Tölp looduskaitseametniku äkilisest meelemuutusest aru.

Jänes kahis linnuala

Linnapea Jänese jutt on vastuoluline. Kinnitades, et mingit meelemuutust pole seoses linnukaitsealaga olnud, tunnistab ta samas, et Ihaste linnukaitseala tuleks likvideerida. Natura 2000 eelvalikuala 3000 hektarist hõlmab Ihaste linnukaitseala sadakond hektarit. "Küsimus ei ole mujal olemises, vaid selles, et Natura 2000 ala võiks olla väiksem, selle ettepaneku on teinud ka keskkonnateenistus," vabandas Jänes. Nüüd on Jänese väitel looduslike tingimuste poolest suurem väärtus just sellel piirkonnal, mis ei jää planeeritava kanali ala alla.

Miks on uus parem?

Miks linn siiski soostus Sõudeliidu väitega, et olemasoleva Anne kanali pikendamine tooks kaasa konflikti sõudmise, suplemise ja muude veesporditegevuste vahel?
Jänes seletab: praegune lahendus annab võimaluse välja ehitada ainult sõudjatele-aerutajatele mõeldud kanali, Eedeni-tagune kanali osa jääks isoleeritult kasutada muudele veespordialadele ja linnapoolne osa jääks üksnes suplejatele. Seal saab ka supelranda laiendada, kuna olemasolev kanali rand on suvel üle koormatud.

Kui palju uue kanali rajamine maksma läheb, polevat aga linn veel kalkuleerinudki, kuna kõik sõltuvat sellest, kas Ihaste linnukaitseala jääb Natura 2000-st välja.
Loo kirjutamise ajal miljardimaal Indias viibinud Kilk ütles saja tuhande elanikuga Emajõelinnas toimuva kohta üleolevalt: "Nelikümmend aastat on ta [Tölp] seda kanalit ehitanud ja pole valmis saanud."
Tants Anne kanali ümber jätkub tartuliku kirega.

Ajalehes avaldatud skeem
TÖLBI REHKENDUS: Jätkamine algvariandiga on väiksema mahuga kui kolmas variant. Esimese variandi korral tuleb välja osta kolm elamut (kaks miljonit krooni), lammutada olemasolev sild (kaks miljonit krooni), ümber ehitada gaasitorustik (üks miljon krooni) ja ümber teha soojusvõrk (kaks miljonit krooni). 1100 m kanali kaevamine maksaks 19 miljonit krooni. Ühe avaga silla (120 m) ehitamine üle kanali – 100 miljonit krooni. Kokku 126 miljonit krooni.

UUS 27 MILJONIT KALLIM: Eraldi kanali rajamiseks tuleb ehitada kanalisatsiooni pumbajaam ja survetorustik kanali alt (10 miljonit krooni), 110kW elektriõhuliini ümber paigutada – kolm miljonit, 2250 m kanali kaevamine – 40 miljonit, ühe avaga sild – 100 miljonit. Kokku 153 miljonit krooni.
Seega väidab Tölp, et uue kanali rajamine maksaks 27 miljonit krooni rohkem.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)