SORRY, USA! Aga Hiinast sai just maailma suurim majandus!

 IMF-i kasutatud meetodit majanduse suuruse hindamiseks on korrigeeritud ostujõu pariteedi alusel. Lihtne loogika sellise mooduse puhul on see, et hinnad ei ole igas riigis samad. Näiteks särk, mida müüakse Shanghais odavalt, on San Franciscos kallim. Seega pole mõistlik võrrelda riike hindu arvesse võtmata.

 Hiina võttis,

kui hinnata IMF-i meetodi põhjal, oktoobri alguses USA-lt liidripositsiooni üle, saades maailma suurimaks majanduseks. 2014. aasta lõpuks moodustab Hiina majandus, ostujõuga korrigeeritult, maailma SKP-st 16,48% (17,6 triljonit dollarit). USA osakaal on aga selle aasta lõpuks 16,28% (17,4 triljonit dollarit).

Absoluutarvudes on USA veel Hiinast ees – Hiina on jätkuvalt 6,5 triljoni dollari võrra väiksema SKP-ga.

Samas Kesknädal meenutab oma lugejatele, et USA suurim võlausaldaja on Hiina.

 Kui 1978. aastal oli Hiinal välisvaluutareserve 167 miljoni dollari eest ja 1996. aasta novembris 100 miljardi dollari eest, siis tänavu kasvasid Hiina reservid 3,948 triljoni dollarini. Täiesti uskumatu areng! Mida on USA-l vastu panna? Septembri seisuga oli USA riigivõlg 17,7 triljonit dollarit.

 Eesti parteidest

on kõige soojemaid suhteid Hiinaga hoidnud Keskerakond. Tallinna linnapea Edgar Savisaar on võtnud eesmärgiks tugevdada pealinna suhteid Hiina linnadega. Hea võimaluse selleks annab näiteks tasuta ühistranspordi idee.

 Ka Riigikogu keskerakondlased on osalenud Hiinas konverentsidel ja tippkohtumistel – selleks et kahe riigi suhted kannaksid vilja nii majanduses kui ka kultuuris.

 Üks suuremaid Hiina-tundjaid on Kalev Kallo, kes on selles suurriigis käinud kümmekond korda. Ja läheb kindlasti veel. Siinkohal keskendume vaid ühele visiidile, mida kajastab tänase Kesknädala esikülg (vt pildid).

 16.-18. mail 2011 toimus Hiina–Euroopa kõrgetasemeline parteide foorum. Osalesid enamiku Euroopa riikide parteide esindajad. Foorum algas Pekingis ja jätkus sadamalinnas Tianjins, kus Euroopa ja Hiina ühistööna valminud tehases toodetakse reisilennukeid Airbus.

Foorumi teemaks oli strateegia „Euroopa 2020“, Hiina 12. viisaastaku plaan ning sellest tulenevad perspektiivid Hiina ja Euroopa koostööks.

Kalev Kallo meenutab:

„Euroopa-poolsetes ettekannetes rõhutati aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise eesmärke. Hiina pool tutvustas eesmärke, mis tulenevad nende viisaastakuplaanist. Kõlama jäid ambitsioonikad kavad keskkonna vallas – näiteks viie aastaga peab metsade pindala kasvama 21%. Hiina on tõsiselt käsile võtnud keskkonnaprobleemid, mis võib-olla pole varasematel aastatel nii teravas fookuses olnud. Räägiti haridusest ja innovatsioonist, eelkõige teadusuuringute tulemuste juurutamisest tootmises. Kõlama jäi fakt, et Hiina ja Euroopa hõlmavad rohkem kui 2/3 kogu maailma haridusturust,“ meenutas Kallo Kesknädalale. Ta lisas, et järgmine Hiina–Euroopa poliitjõudude foorum toimus 22. ja 23. aprillil 2013 Suzhous ning selle teemaks oli kaasaaitamine win-win-koostööle uueks läbimurdeks Hiina ja Euroopa suhetes.

 Koostööst Hiinaga kui nüüd siis maailma suurima majandusjõuga võiks Eesti ainult võita. Keskerakonnal on esmajoones tänu Kallo järjekindlale tööle Hiina suunal tugevad kontaktid, mis tooksid kasu kogu meie riigile, kui Keskerakond töötaks järgmises valitsuses.

 INDREK VEISERIK

  Loe Hiinast ja Eesti Keskerakonnast veel lk. 3-5 („Savisaar: tasuta ühistransport toimib Tallinnas ja Hiinas ning pärast märtsivalimisi ka üle Eesti“; „BRICS-i riikide jõud toob maailma suurema võrdsuse ja tasakaalu“)

Jaga |