Savisaar varjutas Ilvese

Niisiis, meil on kaks kandidaati – Edgar Savisaar ja Jüri Ratas. Mõlema poliitiline platvorm on ühine. Sisuline vaidlus käib selle üle, kes paremini sobib Keskerakonda juhtima.

Ei eksi see, kes midagi ei tee

Savisaar on olnud erakonna eesotsas aastaid ja edusammude kõrval on mõistagi tulnud ette ka vigu. Ei eksi ju see, kes midagi ei tee, nii et Jüri Ratasele ei saa midagi ette heita – tema juhtimisvead on veel tegemata, mis justkui annaks talle vabad käed Savisaart kritiseerida.

Olles viisakas ja poliitiliselt ettevaatlik inimene, Ratas seda ei tee. Tema lubadused on abstraktsed ja rivaali tal justkui poleks. Ta toonitab, et Keskerakond on ühtne ja võimas. Ja laseb kritiseerida esimeest nendel Keskerakonna „arvamusliidritel“, kelle toel loodab ise tõusta uuele positsioonile.

Kes kardab venelasi? Aga eestlasi?

Käimasolevas kriitikas väljendeid ei valita – küll „vabaneda pidulikust paigalmarsist ja eneseimetlusest“ (Viljandi piirkonna keskerakondlaste kirja tundmatu autor), küll „Savisaart kaitsevad tema toiduahelas olevad inimesed“ (Laanet) või siis „jüngrid“. Riigikogu liikmena ning korraliku maksumaksjana ei kuulu ma kindlasti nende inimeste hulka, kelle käekäik sõltub kas Savisaare, Ratase või mõne endise siseministri heast tahtest, nii et hetkel ilmselt ei moodusta ma kellegi „toiduahelat“. 44-aastasena „jüngriks“ ka enam ei sobi. Ratase pooldajate silmis on mul hoopis teine puue – ma pole eestlane. Sest üks etteheidetest Savisaarele on Keskerakonna „liigne venestumine“.

Tuntud keskerakondlased ei julge sel teemal avalikult võtta sõna – mine tea, kellele venkud järgmine kord oma hääled annavad – ega sotsid ka ei maga. Proua Savisaar-Toomast, kes aastaid sai Põhja-Tallinna valijatelt hiigeltoetuse, annab endale hästi aru, et edu tagasid talle muuhulgas ka mitte-eestlaste hääled. Nii et venestamisest lastakse rääkida noorematel ja avameelsematel, näiteks eurosaadiku Siiri Oviiri nõunikul Henri Kaselol (vt ka lk 10-11, Priit Toobali lugu! - Toim.).

Mis salata, meie seas leidub inimesi, kes kardavad venelasi (või vastupidi – eestlasi), aga Keskerakonna suur eelis on alati olnud see, et meie erakond oli edukas integreerumise alal. Loobumine sellest oleks paratamatult samm – ja väga pikk samm - tagasi. Kas Ratase toetajad tõesti soovivad pidulikult anda üle suure osa meie valijate häältest Mikserile või Klenskile? 

Öelge meile ka tõtt!

Savisaart süüdistatakse, et ta küsis Venemaalt raha. Jällegi ei tehta seda avalikult, kasutatakse väljendeid nagu (Lembit Kaljuvee) „minu jaoks on tõde selge“  (milline tõde? ütle siis ometi!) või (Ratas) „tahaks küll uskuda esimeest…“  jms. Avalikkuse silmis tehakse nõnda Ratasest selle leeri liidrit, kes mõistab Savisaare väidetava rahaküsimise hukka. Kuid siis tekib küsimus, mida teeb Jüri kõrval Deniss Boroditš, keda – vaatamata Kapo väidetavatele salvestustele – justkui „tahaks uskuda“, kuigi „minu jaoks on tõde selge“?

„Vaba meedia“ = Kalle Laanet, Sven Mikser, Kärt Anvelt, Andres Anvelt

Ratase peamine lubadus on tuua KE välja poliitilisest isolatsioonist. Kuid googeldagem netis – tulemus on, et kõige sagedamini (8 korda 10st) räägivad KE isolatsioonist Kalle Laanet ja sotside esimees Sven Mikser. „Vaba meedia“ võtab teema üles vaid Kärt Anvelti terava sule otsas, kusjuures sotsist Riigikogu liikme Andres Anvelti abikaasa toob ilmavalgele kõige inetumad erakonnasisesed kuulujutud ja vaibaalused kaklused. Nõnda üritatakse luua avalikku arvamust ja tulemus on siin – meedia jutustab poliitilisest isolatsioonist, kuigi riigis võimul mitteolemine kaugeltki seda ei tähenda. Oleme jõudnud niikaugele, et ühe erakonna esimehe valimine on täielikult varjutanud riigipea valimise.

Ühest küljest tundub see olevat igati loogiline: Edgar Savisaare roll meie riigi ajaloos ei ole kuidagimoodi võrreldav – kogu lugupidamise juures – härra Ilvese omaga. Ja KE liidri hüpoteetiline „kukutamine“ kindlasti avaldaks suuremat mõju Eesti poliitikale kui presidendi jätkamine või mittejätkamine.

Aga me peame aru andma, et pikki kuid kestev meediamüra, avaliku arvamuse suunamine ja väsimatu ajupesu vajavad suurt ettevalmistust ja laialdast koostööd väga erinevate inimeste ja institutsioonide vahel. Jüri Ratasel, kes seisab täna selle mäe tipul, ei ole nende tööga mingit pistmist.

Jah, oma pika karjääri vältel on Edgar Savisaar teinud mõne vea. Aga oma kastanid tõi ta tulest ise – ja mitte ainult enda, vaid oma erakonna ja kogu Eesti jaoks. 

AKEN: Ratase pooldajate silmis on mul hoopis teine puue – ma pole eestlane.

YANA TOOM

Riigikogu liige

Jaga |