Laar vanade rohtudega Savisaare vastu

MAREK JÜRGENSON,      27. juuli 2005


Mart Laar kirjutas 29. juuni Kesknädalas ilmunud Edgar Savisaare intervjuule „Kui astmeline tulumaks ei tule Toompealt, siis tuleb see Brüsselist" vastuse, mis ilmus 18. juuli Postimehes. Kesknädalast teema üle tõmmanud Postimees keeldus aga avaldamast Marek Jürgensoni vastust Laarile. Postimehes ühiskondlikku debatti moonutav filter töötab eksimatult Reformierakonna kasuks isegi Laari kätega.

Likviidsuse likvideerija Mart Laar on oma arvamusartiklis "Ristisõda maksusüsteemi vastu" Postimehes võtnud ilmselt tegelikuks lähteülesandeks poliitilise propaganda tegemise. Tuginedes Kesknädalas Edgar Savisaare öeldud fraasile "Kui rääkida majanduse pidurist, siis ma ei välista, et selleks on kõigile proportsionaalne tulumaks", üritab Laar väita vastupidist, kuid ei näe ilmselgeid tõsiasju ning on lähenenud teemale pinnapealselt.

Aeg tulla kahe jalaga maa peale
On rõõm tõdeda, et Eesti majandusel läheb hetkel hästi. Kuid kauaks on seda rõõmu, kui kõik see põhineb madala protsendiga eluasemelaenudel ja kinnisvarabuumil? Oleks viimane aeg tulla kahe jalaga maa peale ja hakata mõtlema maisematele asjadele, et vältida edasisi võimalikke kriise meie lapsekingades majanduses.
Savisaar ei ole välisinvestoritele valetanud, kui on kirjeldanud meie ettevõtluskliimat, liberaalseid uuendusi ning ettevõtluse maksustamise süsteemi. Olgem ausad - need on tõesti välisinvesteeringuid soosivad ning kogu maailma majandus ei saagi tugineda ainult Aasia odaval tööjõul. On ju Eestis juba kaotatud ettevõtete tulumaks investeeringutelt, kas see pole siis välisinvesteeringuid oluliselt soosiv?
Seevastu praegune proportsionaalne tulumaks säilitab meie rahvuse tulevikku ohustavat suundumust "rikkad saavad rikkamaks ja suurem osa elanikkonnast seisab oma elustandardiga paigal". Tundub, et oma arvamuses esineb Laar üksikisiku proportsionaalse tulumaksu kaitsjana selgelt väikesearvulise suure sissetulekuga elanikerühma huvides.
Laar ei suuda näha ega eristada riigi ja rahvuse ees seisvaid lühi- ja pikemaajalisi väljakutseid, vaid lähtub üksnes momendi huvidest. Laar ei mõista, et riigi majandusliku jõu aluseks pole kõige primitiivsem maksusüsteem, vaid võime kindlustada rahvale võimalikult hea tervis ja haridus, tekitada selline sidus ühiskond, kes on suuteline tegema koostööd eduka, innovaatilise ühiskonna ülesehitamisel, kus paljud inimesed ei mõtleks üksnes sellele, kuidas Laari loodud paradiisist võimalikult kiiresti lahkuda.
Laar tunneb asjatult rõõmu selle üle, et mõned Ida-Euroopa mahajäänud riigid on nagu Eestigi läinud oma tulevikule mõtlemata üle ühiskonda lõhestavale proportsionaalsele maksustamisele.

Eesti majandussüsteem vajab muutusi
Kas poleks aeg lõpuks ometi aru saada, et progresseeruv tulumaks on üks võimalusi, vältimaks sotsiaalseid pingeid erinevate elanikkonna kihtide vahel? Ebavõrdsuse suurenemine riigis annab selgeid märke sellest, et majandussüsteemi reformimine on osaliselt ebaõnnestunud ja viitab muutuste vajadusele.
Väikese sissetulekuga inimestel on iga täiendav astmelise tulumaksu abil säästetud kroon oluliselt vajalikum, kui suurema sissetulekuga elanikul kaotatud maksukroon. On selge, et iga madala sissetulekuga inimese poolt säästetud kroon suunatakse suurema tõenäosusega omamaisesse tarbimisse, ostes selle eest esmatarbekaupu või toiduaineid, mis on enamasti toodetud Eestis või siin asuvate ettevõtete poolt. Vastukaaluks on suurema sissetulekuga inimesed, kes kulutavad järjest enam importkaupadele ja teevad seda sageli ka väljaspool Eestit.
Lihtsa näitena võiks tuua eestlaste hulgas järjest enam populaarseks muutunud kinnisvara soetamise Hispaania lõunarannikule. Eesti krooniliselt negatiivse maksebilansi tingimustes võiksid poliitikud mõelda majanduse välisele tasakaalule.
Madalamate palkade madalam maksustamine oleks paljudele motiiv tööle asumiseks või senisest enam töötamiseks, mis omakorda suurendab eelarvetulusid ja annab üleüldise panuse kogu riigi majanduslikule heaolule. Oleks ülim aeg tõestada väiksema palgaga inimestele, et riik tahab parandada ka nende heaolu ja elatustaset.
Laar viitab oma artiklis ka probleemile, mis on tekkinud Lääne-Euroopas seoses rahapesuga ehk Laari sõnutsi „maksude kunstliku mahakirjutamisega" ja maksude eest põgenemisega. Eesti taasiseseisvuse jooksul on riik suutnud Maksu- ja Tolliameti tööd efektiivsemaks muuta, maksude laekumist suurendada ja inimeste mõtteviisi maksumaksmise seisukohalt parandada. Järelikult pole mõtet kasutada päästva õlekõrrena Lääne-Euroopa vananenud paranoiasid.

Solidaarne Euroopa ütles laarlaste mõtteviisile EI
Samuti tundub, et Laar pole aru saanud, mille pärast ütlesid Prantsusmaa ja Madalmaad EI Euroopa Liidu põhiseadusele. Paljud nende riikide elanikud polnud kuigi hästi kursis Euroopa põhiseadusega, kuid nad tunnetasid Laarist ja tema mõttekaaslastest tulenevat ohtu Euroopa ühiskonna traditsioonilistele sotsiaalsetele väärtustele.
Kiites proportsionaalse tulumaksu kasutusele võtmist Kesk- ja Ida-Euroopas unustab Laar, et nendes endistes sotsialistlikes riikides on võrdsuse ja tulude jagunemine tunduvalt ühtlasem. Võttes aluseks Gini koefitsiendi, mis näitab ebavõrdsust, siis näiteks on Eestis Gini koefitsient 0,36% ja Slovakkias 0,22%.
Ma ei taha väita, et suure sissetulekuga inimesed teevad midagi väga valesti, kui nad kulutavad oma raha väljaspool Eestit ja tarbivad luksuskaupu. Kuid mõelgem ühiskondlikule solidaarsusele. Kas me ei võiks unistada sellisest Eestist, kus mõned rahvuskaaslastest annavad uhkusega osa oma suurtest sissetulekutest ära selle nimel, et meil kõigil, - ka neil endil - oleks siin riigis parem elada?


* Riigi majandusjõu aluseks pole primitiivseim maksusüsteem, vaid ühiskond, kus paljud ei mõtleks üksnes sellele, kuidas Laari paradiisist lahkuda.

* Laar pole aru saanud, mille pärast ütlesid Prantsusmaa ja Madalmaad Euroopa Liidu põhiseadusele EI : paljud nende riikide elanikud polnud kuigi hästi kursis Euroopa põhiseadusega, kuid nad tunnetasid Laarist ja tema mõttekaaslastest tulenevat ohtu Euroopa ühiskonna traditsioonilistele sotsiaalsetele väärtustele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)