![]() Reformimisel mitu paletJAAN VAHTRA, 24. märts 2010Reformid on ikka need, mis rikkuse rikkamaks ja mugavuse mugavamaks vormivad. Neil on omadus varjata saamatute saamatust ja kindlustada küünikule kämbla taha jäävat paremat. Kiidetud on rahareformi ja omandireformi. Esivabariigilt päranduseks saadud kuld ja stalinismijärgsel perioodil punaparuniteks sõimatud majandusjuhtide eestvõttel talletatud varad leidsid tänu „reformimisele" ütlemata kiiresti oma lõpu. Kuhu see kõik kadus, mida selle eest asemele osteti, jääb vaid oletada. Keegi pole süüdi, kuidas endine tööjõupuudus reformus tööpuuduseks, kartulikasvatus leiti kõlbama Marokosse ja lihatootmine sobima Mehhikosse... Veel on meil kuigipalju metsa ja põlevkivi, on kuigivõrd maad, mis küll söötis, aga müügikõlblik. Suurtegijad mõtlevad: kui pääseks euroreformaatorite paati, saaks jälle sutsu edasi - järgmise reformini. Saaks uinakuperioodi viia avaramale pinnale, sealjuures ise edasi tukkudes. Isamaalastel on vist õigus, et demokraatia on parim, mis seni osatud (rahvaga manipuleerimiseks) välja mõtelda? JAAN VAHTRA, Tallinn Viimati muudetud: 24.03.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |