Aktsiisid peavad tooma ka suurema pensioni

23. mai 2007


15. mail arutas Riigikogu seaduseelnõu nr. 1 – Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Muudatusettepanekuga soovivad valitsusliidu erakonnad tõsta 1. juulist pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra.

Toimus teine lugemine. Keskerakonna muudatusettepanek oli tõsta nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni määra veel 50 krooni võrra, seega esimest 300 kroonile ja teist 200 kroonile.

Sõna võtsid Heljo Pikhof ja Eiki Nestor (SDE), Jaan Kundla, Marika Tuus ja Vilja Savisaar (KE), Taavi Rõivas, Silver Meikar ja Meelis Atonen (RE) ning Mai Treial (RL).

Et sisuliselt oli tegemist Keskerakonna ettepanekuga, mis esitati veel eelmise Riigikogu koosseisu ajal, avaldab Kesknädal kokkuvõtte sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuusi sõnavõtust.


MARIKA TUUS, Riigikogu liige

Heameel tõdeda, et see juba tükk aega tagasi planeeritud pensionitõus vähemalt juulistki aset leiab.

Veel parem oleks olnud, kui selle, eelmise valitsuskoalitsiooni poolt ette valmistatud eelnõu järgi oleks saanud pensione tõsta juba aprillist, ja kõige parem oleks olnud, kui peaminister Ansip oleks pensionitõusu toetanud juba aasta tagasi, mil sotsiaalminister selle kontseptsiooni valitsuses kahel korral välja käis, kuid mida kahjuks siis ei toetatud.

Suured hinnatõusud üllatavad

Samas tuleb tunnistada, et eelmise koalitsiooni kahe järjestikuse pensionitõusuga sai teoks taasiseseisvumise aja suurim pensionitõus, kuid siis pidurdus see erimeelsuste pärast.

Keskerakond leiab, et pensione tuleb praegu rohkem tõsta, kui seda koalitsioon ette näeb. Põhiliselt just seetõttu, et valitsus üllatab praegu suurte hinnatõusudega, et ees ootab aktsiiside ülisuur äkktõus. Valitsus kavatseb ju maksude langetamise asemel, nagu valimistel lubati, neid hoopiski tõsta. Ja mitte isegi ja ainult tõsta, vaid lausa lisamaksu kehtestada.

Elektrienergia maksustatakse aktsiisiga, samuti maagaas. Me küll igati toetame alkoholi ja tubaka aktsiisitõusu, mis piiraks nende toodete tarbimist, ent elektri maksustamine tarbimist ei piira, vaid paneb hoopis hinnaralli käima. Kõige rohkem kannatabki siin pensionär, sest temal pole kasu ju ka tulumaksu langetamisest.

Valitsuse nullsummamäng

Plaanitust varem kavandatakse mitmeid teisi aktsiisitõuse. Mootorikütuse aktsiisitõusu tagajärjel kallinevad bensiin ja diislikütus, ning siit tulenevalt omakorda kaubad ja teenused. Samuti põlevkivikütte hinnatõusu jne. Kaotajaks on jälle see kõige väiksema sissetulekuga inimene: pensionär, töövõimetu, miinimumpensioni saaja. Nii, et – tüüpiline parempoliitiline käitumine: valimistel lubatakse maksude alandamist ja ka tulumaksu langetamist, kuid kaudsete maksudega, aktsiisidega võetakse kõik tagasi. Tulemuseks on nullsummamäng.

Keskerakond ei paku oma parandusettepanekutega välja mingeid müstilisi pensionitõusu arve, kuid uskuge, ka sada krooni mängib siin rolli. Ja üheskoos sellise otsuse vastuvõtmine näitaks, et arvestame üksteisega, et väärtustame vanemat põlvkonda, ja näitame, et lõplikult on möödas need veel paari aasta tagused ajad, mil siit puldist oli kuulda, et pensionitõusu tehtavat tänaste noorte arvelt ning et pensionitõusuga tambitavat jalge alla parempoolsed väärtused.

TAAVI RÕIVAS (Reformierakond):
Aga ühes olen ma kolleeg Tuusiga nõus. Tegemist on tüüpilise parempoolse käitumisega. Tüüpiline parempoolne käitumine ütleb ka seda või tüüpiline parempoolne Friedrich August von Hayek ütleb ka seda, et parim sotsiaalpoliitika on edukas majanduspoliitika. Selles mõttes on pensionitõus tõesti tüüpiline parempoolne käitumine. Aitäh teile!
Riigikogu stenogrammist


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)