Euroopas demokraatia toimib – ACTA lükati tagasi

478 saadikut hääletas ACTA vastu, 39 poolt ning 165 jäi erapooletuks. Vastu hääletasid kõik hääletusest osa võtnud Bulgaaria, Eesti, Küprose, Malta, Poola ja Ungari saadikud. Ühtegi poolthäält ei andnud ka Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Leedu, Luksemburgi, Läti, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Tšehhi saadikud. Üks poolthääl tuli Kreeka, Portugali, Soome, Suurbritannia ja Taani saadikutelt. 5 häält ACTA poolt andsid Itaalia, 8 Saksamaa ja 21 Prantsusmaa saadikud.

Fraktsioonide lõikes olid täielikult ACTA vastu rohelised, kommunistid ja fraktsioonilise kuuluvuseta saadikud. Ühtegi häält ei saanud ACTA ka Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist. Küll anti ACTA poolt 1 hääl sotsiaaldemokraatide, 2 liberaalide, 3 Vaba ja Demokraatliku Euroopa ning 33 häält Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Enam kui pooled poolthääled tulid seega ühest liikmesriigist ja ühest fraktsioonist, teatab portaal minut.ee.

„Olen äärmiselt rahul, et parlament järgis minu soovitusi ACTA tagasi lükata,“ ütles raportöör David Martin hääletuse järel ning kordas oma peamist muret, et leping on liiga ebamäärane, võimaldab väärtõlgendusi ning võib kahjustada kodanike vabadusi. Samas rõhutas David Martin vajadust leida muid võimalusi, kuidas kaitsta ELis intellektuaalomandit, mis on „ELi majanduse „tooraine““.

Kui ülejäänud Euroopa riikides hakkasid poliitikud ACTA küsimuses peagi rahva proteste kuulda võtma, siis Eesti peaminister Andrus Ansip tormas truu teenrina kohe Euroopa Komisjoni tahet täitma, mõnitades ACTA vastaseid. Kas Eestile on ikka vaja peaministrit, kes rahva tahet ignoreerides täidab üksnes oma Euroopa ülemuste korraldusi? Erinevalt Eestist, kus valitsus võtab Euroopa Komisjoni initsiatiive absoluutse tõena, on Euroopas ja selle parlamendis säilinud veel selge meel ja iseotsustusvõime.

Kn

Jaga |