Ehk teeksid kristlikud kümme käsku tänapäevainimesi paremaks?

Ema õpetas mulle selgeks hommiku-, õhtu- ja söögipalve ning koolis olid meil usuõpetuse tunnid, kuid ise ma pole olnud linnas elades eriline kirikuskäija. Olen võrrelnud omavanuseid kirikuskäijaid ja ennast. Nende meelest olen vist patune, et käin harva kirikus. Vaidlen vastu: nende hulgas on patuseid ehk rohkem, sest nemad käivad kirikus oma patte andeks palumas, kui nad pole pidanud kinni ristiõpetuse kümnest käsust.

Minu soov oleks, et ka tänases põhikoolis õpetataks selgeks need kümme käsku. Ka meie "klantsglamuuri" austajad saaksid olla siis inimesemad ning mitte jagada rahvast vaesteks ja rikasteks, mis on kõrvadel väga valus kuulda. Ja teie, austatud riigimehed, ärge minge variserlikult, kombe pärast kirikusse, vaid saage selgeks kümme käsku!

Ma austan ka teiste rahvaste uskusid ja leian, et kellelegi ei tohi peale suruda oma ristiusku. Olen seepärast ka sõimata saanud tänaval ühe lahkusulise käest, hea veel et peksa ei antud.

Kirikus, kus on hea, selge sõnaga õpetaja, kuulan suure hoolega. Aga südametunnistus määrab ise, kes on patune või ei ole mitte.

Olen varsti 95-aastane. Kesknädalat olen tellinud algusest peale.

Õnne ja jaksu jõulupühi pidanud kallile eesti rahvale uuel, 2011. aastal!

Elli Poot, Tallinn, Mustamäe

Jaga |