Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      14. juuni 2006



4. osa

Armeenia poliitilist olukorda võib jätkuvalt iseloomustada kui autoritaarset. Riiki juhib 1998. aastal otse valitud ja 2003. aasta märtsis tagasi valitud Robert Kocharjan, kes on tuntud n-ö tugevakäelise presidendina. Vabariik on haldusterritoriaalselt jagatud 11 regiooniks, mille eesotsas seisvad kubernerid määrab ametisse keskvalitsus.. Kohalike omavalitsuste roll ja mõju on endiselt väga nõrk. Nii poliitikas kui ka majanduses kuulub oluline koht traditsioonilistel hõimusuhetel põhinevale lojaalsusele. Ilmselt on viimane ka üks põhjusi, miks paigutab rahvusvaheline korruptsiooniindeks Armeenia 150 riigi hulgas alles 88. kohale.

Opositsioon vastas jõule boikotiga

131-liikmelist ühekojalist parlamenti ehk Rahvusassambleed valib kolme miljoni elanikuga Armeenia Vabariik iga nelja aasta järel. Pärast viimaseid parlamendi- ja presidendivalimisi (mai 2003) on koalitsiooni ja opositsiooni suhted Rahvusassamblees kujunenud väga keeruliseks. Kuna 2003. aasta valimiste tulemused vaidlustati konstitutsioonikohtus ja kohtu toonase otsuse kohast nn usaldusreferendumit aasta jooksul ei korraldatud, tõi opositsioon rahvahulgad tänavatele meelt avaldama.
Võimud vastasid opositsiooni demonstratsioonidele toorelt – paljud opositsiooniliidrid ja ajakirjanikud vangistati, sõnavabadust kärbiti. Opositsioon vastas võimude "jõud on õigus"-reaktsioonile omakorda 2005. aastal boikotiga Rahvusassamblees. Kinnipandud populaarne telekanal A1+ (mis söandas rahvarahutusi näidata) vaidleb praegu Armeenia valitsusega Euroopa Inimõiguste Kohtus. Euroopa Liit on asunud olukorda teraselt jälgima, et kui sõnavabaduse olukord Armeenias ei parane, valitseb ulatuslike manipulatsioonide oht ka 2007. aasta valimistel.
Armeenia rahvusvahelise renomee nimel ja seeläbi tegelikult riigi enda arengu huvides oleks ausate ja läbipaistvate, rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele vastavate valimiste korraldamine. Sellekohase sätte kirjutasime ka parlamentidevahelise koostöö komitee lõppdokumenti. Tundub, et valmisolek sügavamaks demokraatiaks on Armeenia ühiskonnas kujunemas. Kui vaid hootised võimukaotamishirmud seda jälle lämmatama ei tõtta...

Euroopa abikäsi

Kirjeldasime juba, et Armeenia majanduses mängib kindlalt "esimest viiulit" Venemaa, kes kontrollib ka ligikaudu 80% selle riigi energeetikasektorist. Aktiivselt NATO-liikmelisuse poole püüdleva Gruusia geograafilist seljatagust kindlustades on Ameerika Ühendriigid viimastel aastatel selle regiooni stabiilsuse tagamisse märkimisväärseid vahendeid eraldanud. Kuid millist rolli etendab Armeenias Euroopa Liit? Alustuseks olgu ehk taaskord toodud mõned olulisemad arvud.
EL-i ja Armeenia suhted baseeruvad õiguslikult EL–Armeenia partnerlus- ja koostööleppel, mis võeti vastu 1996. aastal ning jõustus 1999. aastal. 1991. aastast on EL toetanud Armeeniat rohkem kui 386 miljoni euroga. 1990-ndate keskpaigas eraldas EL Armeeniale humanitaarolukorra leevendamiseks 120 miljonit eurot. 100 miljonit eurot Euroopa abiraha on olnud suunatud peaasjalikult õiguslike ja administratiiv-institutsiooniliste reformide läbiviimiseks, sotsiaalsfääri uuendamiseks, väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamiseks ning tuumaohutuse tagamiseks.
Aastail 2005–2006 suunas Euroopa Liit 21 miljonit eurot Armeenias vaesuse vähendamise strateegia elluviimisse. Euroopa Komisjon on lubanud eraldada 2 miljonit eurot Jerevani–Thbilisi raudtee tehnilise ekspertiisi teostamiseks ja 1,8 miljonit eurot amortiseerunud raudteelõikude renoveerimiseks.

(Järgneb)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)