Šveitsi õppetund: otsedemokraatia aitab

Uus energiastrateegia (aastani 2050), mis näeb ette järkjärgulise loobumise tuumaenergiast, otsustati koostada pärast Fukushima katastroofi, mis leidis küll aset Jaapanis, kuid mõjutas eelkõige Euroopa riikide valikuid. Esimene pakett selle raames rakendatavaid meetmeid kiideti parlamendi poolt heaks eelmise aasta sügisel. Juba varem oli peatatud uute tuumajaamade ehitamine.

Novembris toimus roheliste algatatud rahvahääletus: kas ka olemasolevad reaktorid tuleks sulgeda kiirendatud korras? Šveitsi valitsus oli selle vastu ja pakkus välja aeglasema ülemineku.

Rahvahääletusel oli 54,2% osavõtnutest roheliste plaani vastu. Nüüd toetas 58,2% hääletanutest aga uut energiastrateegiat, mis peaks viima lõpuks sama tulemuseni, kuid realistlikus tempos.

Vastuoluline plaan

Rahvahääletuse parlamendilt juba heakskiidu saanud seaduse tagasilükkamiseks algatas rahvuslik-konservatiivne Šveitsi Rahvapartei, mille hinnangul läheb tuumaenergiast loobumine tavatarbijatele lihtsalt liiga kalliks maksma.

Täna saab Šveits enam kui kolmandiku elektrist tuumajaamadest. Uus energiastrateegia näeb ette selle kompenseerimist taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga ja energiatõhususe parandamisega. Tegemist on ka roheliste vaatepunktist vastuolulise plaaniga. Seda toetavad küll mõlemad Šveitsi parlamendis esindatud roheliste erakonnad, aga selle tagasilükkamist rahvahääletusel propageeris teiste hulgas nüüd üks spetsiaalne komitee, mille moodustasid rohujuure-tasandi keskkonnaaktivistid.

Aktivistid tõid välja, et uue strateegia alusel kaetaks suur osa Šveitsist tuuleparkidega, puutumata ei jääks ükski piirkond. Need mõjutavad aga negatiivselt mitte üksnes vaadet, mis oleks inimeste jaoks rikutud, vaid ka looduskeskkonda ennast. Tuuleparke rajatakse valdavalt seni puutumata loodusega paikadesse, lüües segamini sealse elukeskkonna.

Tuulikud tapavad massiliselt linde, häirivad nende liikumist ja pesitsemist. Aga õhkupaisatava süsihappegaasi kogused hoopis kasvavad.

Plaani toetasid nüüd kõik suuremad erakonnad peale Šveitsi Rahvapartei.

Praegune liidupresident Doris Leuthard, kristlik demokraat, kes on ühtlasi keskkonna- ja energeetikaminister, rõhutas, et see annab tulevikus puhtama energia, suurendades samas riigi energiasõltumatust.

Mõned eksperdid aga arvasid, et energiatarbimise piiramine ei ole loodetud mahus lihtsalt teostatav ja tuumaenergiast loobumisel tuleb hakata ostma lõpuks rohkem musta kivisöeenergiat Saksamaalt.

Šveitsi uue energiastrateegia vastuolulisust näitab seegi, et liberaalid läksid selle üle hääletades oma kongressil sisuliselt lõhki: 175 delegaati toetas, 163 oli vastu ja kuus jäi erapooletuks. Erakond kutsus seega nüüd ametlikult küll üles rahvahääletusel hääletama poolt, aga paljud selle partei enda liikmed olid ilmselt vastu. Liberaalidele ei meeldi näiteks see, et energiatõhususe suurendamisele tahetakse aidata kaasa uute kliima- ja elektrimaksude kehtestamisega.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli tõesti lõhestava teemaga, kuid nüüd on asi rahvahääletusel otsustatud ja vaidlused vähemalt mõneks ajaks lõppenud. Poliitikud saavad keskenduda rohkem teistele asjadele, mis vajavad samuti lahendamist. Just selleks, et niisuguseid lõhestavaid teemasid päevakorrast maha saada, ongi hea aeg-ajalt korraldada rahvahääletusi.

Kas Eesti suudab õppida?

Rahvusvahelise demokraatiaindeksi kohaselt kuulub Šveits maailma kõige demokraatlikumate riikide hulka, aga Eesti demokraatia on veel puudulik.

Üks võimalus seda parandada oleks just rahvahääletuste laialdasem kasutamine, milleks võimaluste loomist lubasid oma valimisprogrammides kõik praeguse valitsuskoalitsiooni osapooled, aga ka EKRE.

Keskerakond lubas teatavasti kehtestada tühistamisreferendumi. Isamaa ja Res Publica Liit lubas omakorda kaotada rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagada rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks. Ja ka sotsid lubasid välja töötada õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Erakondadel oleks viisakas oma lubadused täita, kui neil on selleks olemas reaalne võimalus, aga mitte rääkida rahvale suurema võimu andmisest ainult opositsioonis ja enne valimisi.

Üks konkreetne, samuti vastuoluline teema, mis oleks vaja Eestis praegu kindlasti rahvahääletusele panna, sest puudutab kogu riiki, tekitab suuri pingeid ja mõjub ühiskonda lõhestavalt, on loomulikult Rail Baltic. Ainult rahvahääletusega saaks välja selgitada, mida rahvas tegelikult tahab. Selliseid teemasid kerkib esile kindlasti ka edaspidi. Seetõttu tasuks parlamendil hakata nüüd lõpuks siiski looma õiguslikke aluseid rahvahääletuste laialdasemaks kasutamiseks.

[fotoallkiri] Šveitsis kiideti rahvahääletusel heaks riigi uus energiastrateegia. Eestis võiks panna rahvahääletusele Rail Balticu teema, aga selleks peaks parlament kõigepealt välja töötama õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutamiseks.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

Jaga |