![]() Eesti peaks üle minema neljapäevasele töönädalaleAAVO VÄÄN, 14. september 2011Praegu on Eesti ühiskonnas sarnaselt terve Euroopaga tekkinud probleem, et seoses elanikkonna vananemisega ja keskmise eluea kasvuga oleks vaja tõsta pensioniea piiri, sest ühiskond ei ole võimeline enam sellisele hulgale eakatele pensioni maksma. Samas pensioniea tõstmine tekitab uue probleemi - kõrges eas inimene pole suuteline noortega samas mahus töötama. Pealegi ei jätku tööd noortelegi. Milline võiks olla lahendus, et inimene ka 70-aastaselt oleks töövõimeline. Kui võrrelda inimorganismi mootoriga, siis teatavasti arvestatakse mootori vanust töötundidega. Nii võib mootor, arvestades valmistamisaastat, olla vana, aga äratöötatud töötundide järgi veel täiesti töökorras. Elutempo varasemast kurnavam Sama on ka inimorganismiga. Kui inimene töötab viis päeva nädalas, siis piltlikult on ta ennast töötajana ammendanud 60. eluaastaks, neljapäevase töönädala korral on ta aga töövõimeline veel 70-aastaselt. Kindlasti võimaldaks 4-päevane töönädal luua ka uusi töökohti. Praegu, kus tööpuudus on väga suur ja ametiühingud arvestataval kujul Eestis puuduvad, on tööandjatel kuldaeg, sest ületundide tegemine on päris tavaline. Hästi on seda näha ehitustel, kus töö käib ka hilistel õhtutundidel ja puhkepäeviti. Töötajad, kes nende tingimustega ei nõustu, visatakse lihtsalt tänavale. Kui ületundide tegemine keelustataks, tuleks tööandjatel võtta tellimuste täitmiseks juurde täiendavalt töötajaid, ja tekikski uusi töökohti. Ületöötamisest tingitud haigus- ja invaliidsustoetused tuleb aga kinni maksta sotsiaaltoetustest, s.o maksumaksja taskust. Mäletan seda aega, kui Nõukogude Liidus mindi kuuepäevaselt töönädalalt üle viiepäevasele. Inimestel tekkis võimalus rohkem pühenduda spordile ja muudele vaba aja veetmise võimalustele ning viibida rohkem pereringis. Tänapäeva elutempo ja tohutu infotulv väsitavad inimest rohkem kui neljakümne aasta tagune aeg, kui toimus üleminek viiepäevasele töönädalale. Oleme jõudnud oma arengus ilmselt järku, kus inimene kahe puhkepäevaga enam ei taastu ja esmaspäeval pole uueks töönädalaks valmis. Kolme puhkepäeva plussid Head lugejad, küllap olete ilmselt isegi märganud, et teie kolleegid, ka noored inimesed, on esmaspäeviti täielikus masenduses. Ja see algab juba pühapäevaõhtul, sest ei olda uueks töötsükliks valmis. Kindlasti on ka tööviljakus kasvanud viimaste kümnendite jooksul sellisel määral, et inimesed võiksid lubada endale kolme puhkepäeva. Loomulikult suurendaks kolme puhkepäeva olemasolu vaba aja teenuste tarbimist ja siseturismi, sest kolme päevaga teeb Eestile juba tiiru peale, et käia meie riigi kauneis paigus, külastada vanemaid ja sugulasi. Kõik see suurendaks teenuste tarbimist ja elavdaks siseturgu. Kolme puhkepäeva korral seisaksid ettevõtted ühe päeva rohkem ning väheneksid kulutused tootmisruumide valgustusele ja muule energiatarbimisele. Kas see vähendaks töötajate palka? Või kui palk säilib, siis mille arvelt? Oluliselt vähenevad kulutused tööjõule, sest kui pensioniiga tõuseb 70 eluaastani, siis vähenevad kulutused pensionidele vähemalt poole võrra ja saaks vähendada sotsiaalmaksu, milline praegu on suurim tööjõult laekuv maks. Nii võimalduks säilitada sama töötasu või seda koguni tõsta. Kindlasti on üleminekul neljapäevasele töönädalale ka negatiivseid jooni, kuid ometi oleks asja vajalik arutada ja lahendust rakendada eksperimendi korras ühes Euroopa Liidu riigis. Miks mitte Eestis? AAVO VÄÄN
Viimati muudetud: 14.09.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |