Suurbritannia valimiste künnisel

2011. aastal võeti Suurbritannias vastu seadus, mille kohaselt toimuvad parlamendi alamkoja korralised valimised iga viie aasta tagant maikuu esimesel neljapäeval. Varem oli parlamendi ametiaeg küll piiratud viie aastaga, kuid valimiste täpse aja valis parajasti ametis olev valitsus.

Tegemist oli ühe suurima reformiga poliitilises süsteemis, mis toona valitsenud konservatiivide-liberaalide koalitsioonil teostada õnnestus.

Esimesed uue seaduse alusel toimunud valimised leidsid aset 2015. aastal ja järgmised pidid tulema alles 2020. aastal.

Kui britid langetasid eelmisel aastal rahvahääletusel otsuse Euroopa Liidust lahkuda, siis astus peaminister David Cameron ametist tagasi, sest tema oli teinud kampaaniat Euroopa Liitu jäämise toetuseks.

Konservatiivse Partei uueks juhiks valiti Theresa May, kes oli pidanud küll samuti mõistlikumaks liitu kuulumist, kuid leidis, et otsus on rahvahääletusel langetatud ning see tuleb ellu viia. Peaministriks saades välistas ta esialgu ennetähtaegsete valimiste korraldamise, et tekkinud keeruline olukord veel segasemaks ei muutuks, aga nüüd on valimised vajalikud valitsuse positsiooni tugevdamiseks.

Valitsus kindlustab enda jalgealust

"Eelmisel suvel, pärast seda, kui riik valis Euroopa Liidust lahkumise, vajas Britannia kindlust, stabiilsust ja tugevat juhtimist, ning alates minu saamisest peaministriks on valitsus andnud just seda," ütles May eelmisel nädalal oma kavatsustest teatades. "Vaatamata ennustustele kohese rahandusliku ja majandusliku hävingu kohta, oleme nägemas pärast rahvahääletust tarbijate usalduse püsimist kõrgena, rekordilist töökohtade arvu ning majanduskasvu, mis on ületanud kõiki ootusi."

"Britannia on lahkumas Euroopa Liidust, ning selles ei saa olla mingit tagasipöördumist," rõhutas May samas.

"See on õige lähenemine, ja see on rahvuslikes huvides, aga teised poliitilised erakonnad on selle vastu," ütles May, tuues välja, et riigi jaoks erakordselt tähtsal ajal, mil on vaja ühtsust, valitseb parlamendis lõhestatus.

Tööpartei ähvardas, et hääletab lõpuks Euroopa Liiduga saavutatava kokkuleppe vastu. Liberaaldemokraadid on teatanud, et nende eesmärgiks ongi saavutada valitsuse töö ummikusse jooksmine.

Šoti Rahvuspartei kavatseb hääletada nende seaduste vastu, millega Suurbritannia liikmelisus Euroopa Liidus formaalselt lõpetataks. "Meie oponendid usuvad, et kuna valitsuse enamus on nii väike, siis meie tahe nõrgeneb, ja nad saavad sundida meid kurssi muutma," märkis May.

Tema sõnul lõhestatus parlamendis võib seada ohtu riigi võimekuse Brexit’ist kasu saada, ning see põhjustab riigile kahjulikku ebakindlust ja ebastabiilsust.

"Ma otsustasin vastumeelselt, et riik neid valimisi vajab, aga see on sügav veendumus, millega ütlen, et on vaja kindlustada selline tugev ja stabiilne juhtimine, mida riik vajab selleks, et viia meid läbi Brexit’i ja sealt edasi, " ütles May.

Kui eelmistel valimistel said konservatiivid 36,9% häältest, siis May avaldusele eelnenud küsitlused näitasid, et neid toetaks 44% valijatest.

Valimistel saadi nii hea tulemus viimati 1979. aastal, kui peaministriks tõusis Margaret Thatcher. Järgnenud ajal on Konservatiivse Partei reiting veelgi kasvanud. On täiesti kindel, et valimised võidavad nemad, ja väga võimsalt. Seda enam, et Suurbritannias on teatavasti kasutusel majoritaarne valimissüsteem, mille puhul kohad jaotatakse ühemandaadilistes ringkondades.

Opositsioonil ei ole mingit lootust

Kui varem määras valimiste aja valitsus, siis nüüd pidi erakorralised valimised heaks kiitma ka vähemalt 2/3 parlamendist.Valitsuse plaan kiideti 650-kohalises alamkojas heaks 522 poolt- ja 13 vastuhäälega.

Tööpartei juht Jeremy Corbyn kuulutas, et leiboristid pakuvad "tõhusat alternatiivi valitsusele, mis ei ole suutnud ehitada uuesti üles majandust, on toonud langevad elustandardid ning laastavad kärped meie koolidele ja tervishoiusüsteemile".

Liberaaldemokraatide juht Tim Farron väitis aga, et tema erakond on ainus, mis võib parlamendis ära hoida konservatiivide enamuse. Kui liberaalide tulemus 2015. aasta valimistega võrreldes ehk isegi veidi paraneb, siis Tööpartei viibib jätkuvalt sisemiste lahkhelide küüsis. Mis puudutab võimalikku uut rahvahääletust Euroopa Liidu liikmelisuse küsimuses, mida propageerivad eelkõige liberaalid, siis seda Corbyn ei toeta.

UK Iseseisvuspartei (UKIP) juht Paul Nuttall teatas, et erakond tervitab küll võimalust oma sõnumiga valijate ette minna, kuid "meie usume, et peaministri otsus need valimised välja kuulutada on küüniline otsus, mis on ajendatud rohkem Corbyni Tööpartei nõrkusest kui riigi huvidest".

UKIP esitleb nüüd ennast ainsa erakonnana, mis on pühendunud kiirele lahkumisele Euroopa Liidust. Praegu ei ole neil alamkojas ühtegi kohta ja küsitlused ennustavad neile palju kehvemat häältesaaki kui eelmistel valimistel. Toona sai UKIP küll ühe koha, aga selle tõi siis neile Douglas Carswell, kes esindas oma valimisringkonda juba varem kui Konservatiivse Partei liige. Mõne aja eest otsustas Carswell UKIP-ist lahkuda ja nüüd on ta teatanud, et enam ise ei kandideeri, vaid toetab konservatiivide kandidaati.

Juba 4. mail toimuvad Suurbritannias kohalikud valimised, mille tulemusel konservatiivide positsioonid ilmselt samuti paranevad.

Foto: https://en.wikipedia.org/wiki/File:Theresa_May.png

[fotoallkiri] UUS RAUDNE LEEDI: Theresa May on suutnud vähem kui aastaga tõestada, et ka tema on tõeline terasnaine.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

Jaga |