Veel valimisliitude ja erakondade erinevusest

Valimisliitu esindav vandeadvokaat on märkinud: „Oleme seisukohal, et Tallinna põhimääruse viimane redaktsioon on vastuolus halduskogude loomise mõttega. Halduskogu on loodud muu hulgas selleks, et linnavolikogu ei saaks linnaosa puudutavaid küsimusi arutada ilma linnaosa kohaliku halduskogu kui kohaliku kogukonna „hääletoru" seisukohta ära kuulamata. Olukorras, kus Tallinna põhimääruse praegune redaktsioon sisuliselt võrdsustab linnavolikokku ja halduskokku pääsemise kriteeriumid, kaob olulises osas ära ka linnaosa halduskogu sõltumatus linnavolikogus esindatud erakondade siseotsustest. Veelgi enam - Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik näite varal ilmneb, et linnaosade elanike eelistused taanduvad ülelinnaliste valimistulemuste ees, kuigi halduskogud on loodud just nimelt kohalike küsimuste otsustamiseks." (Vaba Tallinna Kodanik, 13.11.2013)

Valimiskünnise ületamine tähendab usaldust, ja vastupidi

Mähe Seltsi eestvedaja Erik Vest ütles: „Kui vahetult kodanikuühiskonna ja linnaosade seltsidega seotud inimesed, kes kogusid mitmeid sadu hääli, välja jäetakse ja asendatakse tunduvalt napima toetusega parteilastega, on olukord ikka väga mage ja petab valijate ootuseid." (Vaba Tallinna Kodanik, 23.10.2013)

Selle väitega ei saa nõustuda. Tegemist ei ole ega saagi olla petmisega. Kui erakonna nimekiri on saanud üle 5% häältest ehk ületanud valimiskünnise, siis selle nimekirja liikmed on saanud valijate usalduse ja seda tuleb aktsepteerida.

Kui rääkida petmisest, siis selles osas on meistrid just need paljukiidetud valimisliidud. Vaadake, mis toimub valdades. Ühed ja samad isikud pendeldavad erinevate valimisliitude vahel. Isegi erakonnaliikmed teevad seda. Moodustatakse uusi valimisliite. Selliseid nagu „Kaunis Kodu", „Uhke Koduvalla Üle" jne. Eelmist liitu ei meenuta enam keegi. Ei saa ju mainida valimisliitu, kes on vallale tekitanud ülisuured võlad. Ammugi ei saa nõuda vastutust sellelt, keda pole enam olemaski.

Sõlmitakse koalitsioonikokkuleppeid, mis on seadusega vastuolus. Näiteks ühe Tallinna lähivalla koalitsioonikokkulepe välistab vallavalitsuse liikme vastutuse. Olgu märgitud, et vallavalitsuse viiest liikmest neli on valimisliidust. On ju tore olla otsustaja, kui ei ole vastutust.

Selles seisnebki erakonna ja valimisliidu erinevus. Erakond vastutab oma tegevuse eest. Kui ta ei täida antud lubadusi, siis järgmine kord valija otsustab teiste kasuks. Lihtne ja selge. Valimisliidud seevastu ei kanna mingit vastutust.

Valimisliit tahab otsustada, aga vastutada mitte

Vaba Tallinna Kodanik Valimisliit asus seisukohale, et tema esindajaid peab halduskogudes olema 17: Andrei Hvostov 681 häält (Kesklinn), Kadri Jäätma 597 (Mustamäe), Külliki Kübarsepp 468 (Põhja-Tallinn), Silver Meikar 441 (Nõmme), Erik Vest 413 (Pirita), Tarmo Treimann 394 (Kristiine), Karli Lambot 376 (Kesklinn), Ülle Mitt 283 (Nõmme), Mart Soidro 221 (Mustamäe), Gunnar Polma 196 (Kesklinn), Brit Kerbo 184 (Põhja-Tallinn), Kaur Kivirähk 154 (Kesklinn), Tõnu Ploompuu 137 (Nõmme), Markko Karu 137 (Kesklinn), Tõnu Teeveer 104 (Põhja-Tallinn), Lii Ramjalg 79 (Kristiine), Margus Jaago 72 (Mustamäe).

Millegipärast on nimekirjast väljas Hardo Aasmäe, kes sai valimistel 1099 häält...

Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel kogus Vaba Tallinna Kodanik Valimisliit valimistel 4,1% häältest ega ületanud valimiskünnist.

Tallinna halduskogudes on kokku 166 liiget. Seega VTKV soovib, et nende esindatus oleks Tallinna halduskogudes 10,2%. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus ühel grupil puudub linnaelanike toetus, kuid vaatamata sellele tahavad olla otsustajad teiste arvelt.

Hääled ja protsendid

Vaba Tallinna Kodaniku esindajad väidavad, et „valimisliit on laiapõhjaline, mis pälvis tänavusel kohaliku omavalitsuse valimisel 8783 tallinlase toetuse, jäädes 0,99%-ga ülelinnalise valimiskünnise alla, kuid saavutades näiteks Pirital 7,7%, Kesklinnas 7,05% ja Nõmmel 5,29% valijate toetusest" (Vaba Tallinna Kodanik, 13.11.2013)

Isegi juhul, kui lähtuda nimetatud linnaosade halduskogu moodustamisel VTKV esitatud protsentidest ja võtta aluseks valimiskünnise 5% ületamine linnaosa haldusterritooriumil, oleks VTKV esindajaid nimetatud linnaosa halduskogus ainult üks persoon. Kokku oleks ülelinnaliselt kolm esindajat, aga mitte 17, nagu soovitakse.

Küsimusi tekitab VTKV seisukoht, et Tõnu Ploompuu peab 137 häälega kuuluma Nõmme linnaosa halduskogusse. Aga miks? Valimisringkonnas nr 6, kus kandideeris Tõnu Ploompuu, sai valimistel 24 isikut rohkem hääli kui Ploompuu. Nõmme linnaosa halduskogus on 19 liiget. Siit kerkib küsimus: miks VTKV esindajast rohkem hääli saanud isikud peavad oma koha halduskogus loovutama vähem hääli saanule?

Valimisliidu eesmärk Tallinnas - elimineerida Keskerakonna mõju

Aga milleks on seda janti linnaosa halduskogudega üldse vaja? Vastus on lihtne. Tahetakse elimineerida Keskerakonna mõju Tallinnas. Selleks sobib suurepäraselt VTKV liikme Margus Jaago 72 hääle (Mustamäe) võrdsustamine Edgar Savisaare 39 979 häälega. Või, kui soovite, siis Jüri Ratase 8017 häälega (Mustamäe).

Igale inimesele peaks selge olema, et kõik volikogu ja halduskogude liikmed ei saa osutuda valituks võrdsete häältega. Oluline on ikka, mida või keda valija eelistab.

Valija eelistas viimati Tallinnas eelistatud säravaid isiksusi ja erakondi. Sellega tuleb leppida.

[esiletõste] LEHO RUUS: „On ju tore olla otsustaja, kui ei ole vastutust. Selles seisnebki erakonna ja valimisliidu erinevus. Erakond vastutab oma tegevuse eest."

LEHO RUUS, jurist, parteitu

Jaga |