Veel kord ühiskondlikust kokkuleppest

Bernhard Lodjak,      21. jaanuar 2004


Et kõik eeldatavad osapooled ei ole juba sõlmitud ühiskondlikule kokkuleppele alla kirjutanud, ei saa seda dokumenti lugeda täisväärtuslikuks. Tegemist on hästi mõeldud, kuid mitte kõige paremini õnnestunud leppega. Tõsi on seegi, et kõik ühiskondlikud grupid ei olegi kokkuleppest huvitatud. Osa neist naudivad praegust olukorda, kus kõik võimalused edasiseks rikastumiseks on olemas. Peagi on ELi uks avanemas. Sinna aga on hea varjuda neil, kelle südametunnistus ei ole puhas.
Ühiskonna vaesem pool - need, kellel on raskusi igapäevase eluga toime tulemisega ja need, keda kõnepruugis ühiskonna heidikuteks nimetatakse - on leppest väga huvitatud. Ka nemad tahavad täie õigusega elada. Järelikult tuleb käivitada uus, hoopis paremini ette valmistatud leppe sõlmimise protsess. Kuidas seda teha, kes peab astuma esimese sammu? See on küsimuste küsimus. Näib, et president, vaatamata oma kõrgele positsioonile, ei tule selle ülesandega toime. Tal napib taoliseks ettevõtmiseks võimu ja raha.
Uue ühiskondliku kokkuleppe sõlmimine aga eeldab ettevõtja(te) kõrget autoriteeti ühiskonnas ja vajalikku majanduslikku tuge. Näiteks võiks see inimene taas tulla varakate hulgast, nagu tookord hr Luukas, või kuuluda teadlaste ja ühiskonnategelaste perre, nagu Jaan Kaplinski.
Allakirjutaja arvates võiks uue ühiskondliku kokkuleppe sõlmimise protsess alata lobitööga. Selle tulemusena peaks sündima initsiatiivgrupp, kes kutsuks kokku konverentsi (ümarlaua või kongressi). See organ peaks kõigepealt endale teadvustama, milline ebahumaanne olukord valitseb meie ühiskonnas. Kes on selles süüdi? Kas jõukurid ei ole oma ahnuses liiale läinud? Kui selle tõdemuseni jõutakse, oleks juba tõhus samm edasi astutud. Edasi peaks järgnema otsus, mis aitaks leevendada ühiskonna kahe erineva pooluse majanduslikku vastuseisu. Otsus peaks sisaldama konkreetseid kohustusi, mis jõukam pool võtab endale vaesemate suguvendade abistamiseks.
On teinegi võimalus, mis eeldab tugevat vasakpoolset parteid liidus sama tugeva keskparteiga. See partei (või parteide liit) peaks ligilähedaselt sarnanema põhjamaade sotsiaaldemokraatlike parteidega ja välja tulema programmiga, mis läheks valijate südamesse. Valimistele eelneva aja jooksul saaks partei (liit) oma tegudega tõestada, et tegemist on tõesti rahva oma parteiga. Nii võiksid ka Riigikogusse saada rahva enamust arvestavad saadikud.
Vahest aitaksime nii pisutki kaasa tõelise ühiskondliku kokkuleppe sünnile. Üldsõnalised ja pikaajalised lepped olgu pigem olemata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)