Trumpi administratsioon võtab ilmet

Kõige rohkem on kritiseeritud otsust valida presidendi peamiseks nõunikuks Steven Bannon, kes juhtis enne Trumpi kampaaniameeskonnaga ühinemist veebiväljaannet Breitbart News, mille analoog Eestis on Uued Uudised. Bannon esindab nn. alternatiivseid parempoolseid (alt-right).

Valge Maja personaliülemaks saab seevastu Reince Priebus, kes tuleb Vabariikliku Partei peavoolust. Priebus on olnud ligi kuus aastat vabariiklaste üleriigilise komitee esimees. Eesti vasteks sellele on erakonna peasekretäri ametikoht. Enne seda oli ta Vabariikliku Partei juht Wisconsinis.

Asepresidendiks saab Mike Pence, praegune Indiana kuberner, kes oli 2001–2013 Esindajatekoja liige, kuuludes seal välisasjade komisjoni. Pence on tuntud vabakaubanduslepingute tugeva toetajana, ent Trump ise kritiseeris neid valimiskampaania ajal teravalt, lubades koguni Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu tühistada.

Jätkuvalt pole päris selge, mis selles vallas edasi saab ehk kuidas Trumpi valimine presidendiks mõjutab Euroopa Liidu ja USA kavandatud vabakaubandusleppe saatust.

Pariisi kliimalepe näib olevat aga juba surnud, sest nii Trump kui ka Pence väidavad, et inimesed kliimamuutusi ei tekita, ja seega pole vaja astuda ka mingeid samme süsihappegaasi õhkupaiskamise vähendamiseks.

Riikliku julgeoleku nõunikuks saab Mike Flynn, kes jõudis USA armees välja kindralleitnandi auastmeni. 2012–2014 oli ta sõjaväeluure agentuuri DIA direktor, aga saadeti sellelt ametikohalt erru aasta enne ettenähtud aega. Ametist lahkumiseni viisid kokkupõrked ülemustega, mis olid tingitud Flynni kaootilisest juhtimisstiilist.

Lisaks on Trump nimetanud paar meest, kelle peab kinnitama ametisse Senat, kus vabariiklastele jääb vaid napp enamus.

Kohtuministriks nimetatud Jeff Sessions, praegu Alabama osariiki esindav senaator, jäi 30 aastat tagasi kinnitamata ringkonnakohtunikuks, sest oli teinud avaldusi, mis kõlasid rassistlikult.

CIA direktoriks nimetatud Mike Pompeo, praegune Esindajatekoja liige, on kritiseerinud Obama administratsiooni otsust sulgeda CIA salavanglad ja leiab, et ülekuulamistel võiks lasta kasutada piinamist. Samuti pooldab ta salajasi jälgimisprogramme ning arvab, et Edward Snowden tuleks nende paljastamise eest surma mõista.

Jaga |