Allergoloogiline diagnostika

MAIE JÜRISSON,      20. aprill 2005


Allergiaravi nurgakiviks on allergeeniga kokkupuute vähendamine (vt eelmine Kesknädal), üldisemas mõttes ka ümbruse saneerimine.
Allergilise nohu levinuim ravim on antihistamiin, tänapäeval mittesedatiivne antihistamiin, mida on nii sissevõetavaid (Claritine, Zyretc, Semprex, Kestine, Aerius, Xyzal) kui lokaalseid (Alleramiin, Aselastiin).
Kui antihistamiin pole piisavalt efektiivne, on mõtet konsulteerida allergoloogiga, et teha vajalikud uuringud, tagamaks varajane maksimaalselt efektiivne ravimeetodi valik.
Ninakinnisuse puhul on antihistamiini ja adrenomimeetikute kombinatsioonpreparaate (Cirrus, Sudafed).
Leukotrieenide inhibiitorid on uus võimalus pollinoosi raviks, parem tulemus saadakse, kui kombineerida neid antihistamiiniga.
Lokaalsed steroidid on efektiivsed 60–90% patsientidest. Parima toime saab, kui alustada ravi enne sümptomite ilmnemist või siis kergete, äärmisel juhul mõõdukate vaevuste puhul. Siit tuleneb ka õietolmuseire ja selle jälgimise tähtsus.
Spetsiifiline hüposensibiliseeriv ravi, mille edu eelduseks on võimalikult varajane ravi algus, kuni pole veel kujunenud hingamisteede pöördumatuid muutusi. Spetsiifiline hüposensibiliseeriv ravi on efektiivne 70–90% juhtudest, vähendab või lõpetab ravimivajaduse. Ravi viib läbi allergoloog.
Õigeaegne diagnostika ja ravi võimaldavad ka pollinoosihaigetel olla kevadel ja suvel aktiivne, töökas ning nautida loodust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)