Ajakirjanik Mikk Salu: "Minu arvates me lihtsalt jaurasime siin täna ja targemaks ei saanud."

Salu sõnul on kogu meie riigis toimuv poliitiline võitlus sumbunud väga kitsasse sängi. See, kui debatt käib sisuliselt lastetoetuse 20-eurose tõusu või languse üle, on Salu arvates igav. Ja kuna Eestis hääletab üha rohkem inimesi e-valimistel, siis valimiseelsete debattide mõte on Eesti Ekspressi ajakirjaniku sõnul kadunud. Salu väitel hiljutistel valimistel uusi ideid erakondadel polnudki.

Meedia magas EKRE tuleku maha

Reformierakond on tänaseks Salu arvates liikunud tsentrisse. Ta avaldas lootust, et peagi tuleb Eesti poliitmaastikule uus parempoolne erakond, mis sarnaneks 1995. aasta Reformierakonnaga.

 Paneeldiskussioonil, mida küsijana juhtis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning kus osalesid ERR-ist Rain Kooli, Eesti Päevalehest Kärt Anvelt ja Kuku raadiost Mart Pukk, väljendas Salu korduvalt oma tülpimust praeguse poliitilise olukorra üle. Lisaks ei mõistnud ta, miks tema kaasvestlejad räägivad üksnes elementaarsetest asjadest, millele keegi niikuinii ei vaidle vastu. "Minu arvates me lihtsalt jaurasime siin täna ja targemaks ei saanud," nentis Salu diskussiooni lõppedes rusutud ilmel.

 Kärt Anvelti olulisimaks mõtteks sel diskussioonil oli, et meedia vaatas EKRE-st mööda ja see partei Riigikogu valimiste eelsel perioodil laialdasemat kõlapinda ei saanud. "Ajakirjandus ei uskunud, et neil nii hästi läheb. Magasime EKRE tuleku maha," tunnistas Anvelt.

USA-keskne välispoliitika kajastamine

Teises huvitavamas debatis arutlesid Krister Paris Eesti Päevalehest ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski välispoliitika kajastamise üle Eesti ajakirjanduses.

 Paris tõi välja Eesti Päevalehele tugineva fakti: kui mõnes artiklis mainitakse Vladimir Putini nime või Venemaad, siis selle loetavus tõuseb keskmisest 7 korda kõrgemaks. Parise sõnul välispoliitilisi analüüse, mis kajastaksid kogu spektrit, on meil väga vähe. "Ma ei ole kindel, kas lugeja ikka aru saab, kuidas maailm tiksub," ütles ta.

 Eestis domineerib USA-keskne välispoliitiliste uudiste kajastamine – resümeeris Paris. „Kõlavad jõulised Venemaa-vastased seisukohad nagu neid esitavad Ameerika vabariiklased," märkis ta. "Aga tagaplaanile jääb Saksamaa euroopalik lähenemine. Seepärast on meie meedias peegelduv maailmapilt ühekülgne. Kui me suudame hoomata, mis tavalise venelase liikuma paneb, siis suudame me teda ka kõnetada."

 Ühtlasi Paris tunnistas, et Eesti välispoliitilises ajakirjanduses on Lähis-Ida teemade kajastus Iisraeli-keskne. Palestiina positsioone pole tema sõnul praktiliselt kajastatudki.

 Mõlemad mehed möönsid, et sport on võrreldes välispoliitikaga meie meedias palju olulisemal kohal. "Rahvusringhäälingu spordikommentaatorid saavad käia koos suusatajatega, kes platseeruvad neljandas kümnes, aga välismaa asju kajastavad ajakirjanikud ei saa kuhugi minna," ütles Bahovski. "Jah, öeldakse, et info tuleb kätte võrgu kaudu. Aga küsimusi me ei saa võrgus esitada."  

Peavoolumeedia ajagu selg sirgeks!

Siinkirjutaja hinnangul muudab olukord, kus Reformierakond on Eestit valitsenud juba 16 aastat, ka ajakirjanike positsioonid rabedaks ja skisofreeniliseks. Sest ajakirjanik kui loomeinimene saab ikka indu riigis ilmnevatest asetleidvatest uutest suundumustest. Paraku positiivseid uusi arenguid meie riigis pole aastaid toimunud ja neid pole kahjuks ka ette näha.

 Peavoolumeedia jaoks jätkub ikka üks ja seesama roll – kaitsta parempoolseid erakondi ja tampida Keskerakonda. Paljude ajakirjanike jaoks on see läinud nii tüütuks, et nad hakkavad juba väljendama oma frustratsiooni (nagu näiteks Mikk Salu) või siis lõpuks lahkuvad ajakirjanikuametist.

 Kuigi Eesti Ajalehtede Liidu konverents oli üles ehitatud suurepäraselt ja ka korraldus oli ideaalne, puudus sära ja edasiviiv jõud. Tunne jäi täpselt selline, et olen neidsamu jutte ja arvamusi juba aastaid kuulnud.

 Ajakirjanduse ja poliitika kivistumine ja teatud dogmaatilisus on väga ohtlik. Peavoolumeedia lihtsalt kaotab suurel hulgal lugejaid alternatiivsetele meediaväljaannetele, nagu praegu hoogsalt toimubki. Sest alternatiivväljaanded ei karda oma arvamusartiklites ärritada Jürgen Ligi suguseid reformierakondlikke „võimutunde poolt läbi ussitanud“ poliitikuid.

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] KINNIKIILUNUD: Praegune ajakirjanduse ja poliitika kivistumine ning teatud dogmaatilisus on väga ohtlik. Neljast pildil olevast ajakirjanikust (vasakult) – Rain Kooli, Mikk Salu, Mart Pukk ja Kärt Anvelt – julges tunnistada seda vaid Mikk Salu.

Jaga |