Ärapanemine ETV ekraanil

Toomas Alatalu,      11. oktoober 2006


Arnold Rüütli allajäämine presidendiheitluses oli kahtlemata teenimatu kaotus, milles küllalt suur osa kuulus tema abijõudude täiesti ootamatutele „vastutulekutele" Toomas Hendrik Ilvese kampaaniameistritele. Pealegi kõige olulisemal tandril – televisioonis. Pean silmas kolme „Foorumi" saadet (6.09, 13.09, 20.09), mis tõid kokku rekordarvu helistajaid ja mille tulemused lõid tahes-tahtmatult fooni järgnevalt toimunud presidendikandidaatide endi väitlustele.

Tunnistan, et kahmasin kahe käega peast, kui ekraanile ilmus esimese saate küsimus: „Kas te toetate Toomas Hendrik Ilvese valimist presidendiks? Jah või ei?" Kuidas küll võisid Rüütli esindajad saates niisuguse küsimusega leppida?! Tegemist polnud eraldi saadetega mõlema kandidaadi poolehoidjatele, tegemist oli kolmekäigulise või(s)tlusega ehk lihtlabase sotsioloogilise petuvõttega.

Kel on olnud võimalus näha analoogilisi TV-protseduure Soome, USA ja ka Venemaa valimistel, tuletage meelde, kas olete varem näinud valimiskampaania saateid, kus küsitakse põhimõttel „üks ei-jaa kandidaat korraga"? See annab ju esimesele kohe edumaa pluss tema poolehoidjatele võimaluse hiljem teiste kandidaatide tulemust mõjutada! Nii toimitakse diktatuuririikides.

Valiku tegemine kõrgetele kohtadele demokraatlikus riigis on aga ikkagi korraldatud nii, et ei tule hääletada kellegi vastu, vaid ikka oma soosiku poolt. Selleks pakutaksegi valikut ehk siis vähemalt kaht nime. Meil aga köeti esmalt õhkkond kõikvõimalike, ja ikka ühe kandidaadi vastu suunatud alatustega kuumaks, seejärel lasti Ilvese pooldajatel luua endale TV abil arvuliselt mõõdetav kandepind. Täpselt nädal hiljem tagati samale seltskonnale võimalus näidata „punast" Rüütlile (sedapuhku küsiti „Kas te toetate Arnold Rüütli jätkamist presidendina? Jah või ei?").

Mööngem, et Rüütli poolehoidjad võinuksid aktiivsemalt helistada, ent arvatavalt ei tulnud nad selle pealegi, et sedapuhku on poolthääletamisest märksa olulisem vastuhääletamine!? Saates olnud Rüütli esindajate käitumisele vajutas pitseri nende eelkäijate käitumine esimeses saates, kus tulnuks lihtsalt saatest välja marssida, kui küsimus antud kujul ekraanile sätiti.

Kommentaari küsimusele oodanuks ka teises „Foorumis" olnuilt, kui sai ilmsiks, et jälle käib mäng ühte väravasse. Mis teha, kui meil ei osata ennast kaitsta? Kaotajaks olid ju tegelikult kõik. Tõdegem – TV-ekraanil kukkus välja tõeline vihkamishitt, kuna enamikku helistajaist ei huvitanud saates räägitu; peamine oli Rüütlile koha kätte näitamine, ja seda tehti.

On liigne süüdistada helistajaid, sest neil oli võimalus olla vaid „mass" kavalalt kirjutatud stsenaariumi alusel tehtud poliitlavastuses. Arusaadavalt ei saanud kolmanda „Foorumi" taustaks olnud kahe nimega küsitlus anda enam teistsugust tulemust. Kõva panus müüdisse, nagu oleks Ilvesel olemas rahva rõhuva enamuse toetus, oli tehtud.

Täna jääb üle vaid soovida, et eelolevas Riigikogu valimiskampaanias jaguks televäitlustele minejail oidu kohe endale selgeks teha saate taustaks pakutava küsimuse tegelik mõte. Pärast on hilja.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)