Kas panna monument ka röövlipealikule?

EINO ALABERT,      12. detsember 2007


Kahjutundega tuleb tõdeda, et enamik Eesti elanikest teab Eesti ajaloost üpris vähe. Seda näitab avalikkuse suhtumine Narva linnavolikogu esimehe ettepanekusse püstitada Narva auammas Peeter Esimesele. Venemaa ajaloos võis Peeter koos oma kaaskonnaga olla suur tegija, kuid Eesti ja meie maarahva jaoks on ta vaid suurte kannatuste põhjustaja.

Kui püstitada sammas Peetrile, siis tuleks minu meelest monument panna ka selle tsaari sõjaväe eriüksuste ülemale - „koerakoonlasteks" nimetatuist koosnenud röövjõukude – pealikule Boriss Sheremetjevile [kindralfeldmarssal, 1701-1704 Vene vägede juhataja Baltimail; tema juhtimisel tehti 1703. a. rüüsteretk läbi Eesti – Toim.]. Tema käsul rüüstati näljast (kaks vihmast suve võtsid viljasaagi) ja katkust kannatada saanud Eesti külad ja tapeti elanikud armutult maha. Tallinnast Riiani jäi maale rahvast niivõrd vähe, et kui keegi ellujäänu leidis teise eestlase jalajälje, andis ta sellele suud.
Põhjasõja-järgsel ajal küüditati eestlasi Venesse orjatööle. Eestis valmis ka eestlaste elu hinnaga Paldiski suur sõjasadam koos juurdekuuluvaga.

Kas eesti rahvas peab seda tänama ausammastega?



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)