Montana rehabiliteerib õigusvastaselt represseerituid postuumselt

17. mai 2006


Eestis tundub paljudele, et oma raske mineviku üle kurtmisega oleme maailmas üksi jäetud. 3. mai New York Timesis on seetõttu lohutav teada saada, kuidas USA Montana osariigis praegu tegeldakse Esimese maailmasõja ajal õigusvastaselt represseeritute rehabiliteerimisega. 88 aastat hiljem käib see mõistagi eranditult postuumselt.
1918. aastal, samal ajal, kui Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud, mõisteti Entente'i poolel sõdinud USA-s 79 inimest Montana osariigi seaduse alusel süüdi USA poliitika suhtes suupruukimise eest. Ühel juhul otsustati rändav veini- ja brändikaupmees panna 20 aastaks türmi selle eest, et ta nimetas sõjaaegseid toidupiiranguid „suureks naljaks".
Seni on Montana peamiselt saksa päritolu perekondades sellest teemast mitme põlve vältel vaikitud. 1909. aastal emigreerinud Venemaa sakslastest põlvnev kuberner Brian Schweitzer otsustas nüüd siiski rehabiliteerida 75 meest ja kolm naist (üks mees oli süüst vabastatud varsti pärast sõja lõppu).
41 neist süüdimõistetuist olid määratud 1–20 aastaks vangi ning pidid maksma 200–20.000 dollari suuruseid trahve.
Kogu rehabiliteerimiskampaania hakkas hargnema pärast seda, kui ilmus Montana Ülikooli ajakirjanduskooli õppejõu Clemens P. Worki raamat, milles kirjeldati, kuidas osariigi elanikke oli Esimese maailmasõja ajal süüdi mõistetud üksnes oma arvamuse avaldamise eest. Nn mässuseadus võeti osariigi parlamendis ühehäälselt vastu 1918. aastal ning kehtis sõja lõpuni. Kuigi toona moodustasid Montanas suurima rahvusrühma sakslased, oli neil keelatud rääkida oma emakeeles. Samuti keelustati saksakeelsed raamatud. Moodustati komisjonid, kes selgitasid välja inimesi, kes küllaldase innuga ei toetanud sõda, eriti kahtlased olid need, kes ei ostnud riigilaenuobligatsioone (nn Vabaduse Osakuid). Võimud kultiveerisid naabrite pealekaebamisi – ühe naabri kaebusest sageli piisas arreteerimiseks. Samasihilised seadused kehtisid toona enamikus USA osariikides.
Raamatu autori sõnul on Esimese maailmasõja aegse Montana osariigi ja 2001. aasta 11. septembrile järgse Ameerika sisekliimas kurjakuulutavalt palju sarnast. Ta usub, et see represseerimisseadus võeti Montanas vastu kohaliku vasekaevanduskompanii eestvõttel – firmaomanikud nägid selles sobivat vahendit tööliste nurina summutamiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)