Paadipõgenemine ei olnud poliitiline kangelastegu

30. aprill 2003


Vastukaja artiklile "Vabariik Lepajõe briljante ei vaja", Kesknädal, 16.aprill 2003

Siseministeerium talitas õigesti, kui ei andnud Lepajõele (kriminaalkaristust kandnud inimesele) kodakondsust. Selline seadus oli juba esimese vabariigi ajal kehtiv. Ja kust on teada, et Lepajõe miljonite lemmik on? Kas mingi uurimus on tehtud või? Meil pole Eesti Vabariigis nii palju inimesigi. Jääge ikka reaalsuse piiridesse!
Öelge, hr. Parve, millised teened on sel ukrainlasel meie riigi suhtes, mis head on ta meile teinud? Aus mees ei solgiks oma nime nii ära, et sellega elada ei kõlba. Lepajõe uhkustab, et tal on maailmas lapsi, kelle heaks ta pole rohkem vaeva näinud kui neid sigitades. On see asi millega uhkustada?
Ja ei tasu tema paadipõgenemist üle dramatiseerida ega sellest poliitilist kangelastegu teha. Olen kindel, et peapõhjuseks oli moto "kes ei tööta, see ei söö". Usun, et see mees pole end füüsilise tööga päevagi koormanud. Ja paadivargus purjekeskusest oli loomulik, sest mujalt polnud ju neid tol ajal kusagilt varastada.
Veel palun selgitada, millist kasu saime meie tookord tema korterivargustest või juveelivargustest? Ajate naerma jutuga, et Lepajõe röövis meie kasuks. Mida oli ühel ukrainlasel tegu meie vabadusega, ärge olge nii naiivne! Te sündisite väga hilja, et targutada tookordsete veriste sündmuste üle. Kas tõesti läheksite varjule, et elada röövitud juveelidest? Miks te siis kohe temaga tookord kaasa ei läinud? Ja kes see Lepajõe tegelikult on, et teie, härra Parve, tema pärast nii suurt muret tunnete?

Margarete B. Pärnu
( autor toimetusele teada)

Lugupeetud proua Margarete!

Mul on äärmiselt hea meel, et nii Teie kui minu mõtteviis ja hinnang teatud nähtustele langevad täiesti üheselt kokku. Paraku on meie väljendusviisid diametraalselt vastupidised. Teie olete Lepajõed hinnates äärmiselt kuri, kuna mina aga kasutasin tema tegusid hinnates kirjanduslikku võtet, mida nimetatakse naeruvääristamiseks paroodia teel. See on läbi aastate olnud minu stiil. Kahju, et te aga sellest nipist aru ei saanud. Toimetus pidanuks ilmselt lisama, et minu kirjatüki näol on tegemist paroodiaga. Pilgates teatud ringkondade soove teha endale ustavatest pättidest vabadusvõitlejaid.
Soovitaksin Teil veelkord üle vaadata 19. märtsi Kesknädalas ilmunud minu kirjatüki "Sillamäele tekkisid uued vabadusvõitlejad". Seal ma reageerisin kohalike pättide ettevõtmistele nii nagu nüüd Teie minu valestimõistetud Lepajõe loo kohta.
Mõistan, et praegustel kuulsusrikastel aegadel saadakse aru vaid nendest kirjatükkidest, kus otseteed pasunasse pannakse. Mingi kirjanduslikumat laadi lähenemine ja allteksti kasutamine on nüüdsel ajal ilmselt liiga keeruline.
Head Kesknädala lugemist soovides

Ralf R. Parve

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)