Reformierakonna diil Paljassaares

Reformierakonna juhtimisel käib Tallinna Sadamas riigivara odav väljamüük

Praegu iseloomustab Eesti majandust kulude kärpimine kõikjal – valitsusest kuni ettevõteteni. Riik takistab kohalikel omavalitsustel laenuvõtmist, et tugevdada riigi maksebilanssi. Samas ei piirata riigile kuuluvate äriühingute laene. Kas see ei mõjugi riigi maksebilansile?

Arusaamatu olukord valitseb Tallinna Sadamas. Riigile kuuluva ettevõtte kohustused kasvavad, aga samaaegselt müüdi 2008. aastal Paljassaare sadamas kaisid bilansilise jääkväärtusega.

Kummalised tehingud

Mullu müüs sadam Paljassaares kaisid AS-ile Petromaks Stividor 14,7 miljoni krooniga. Ekspertide hinnangul oli nende kaide tegelik turuväärtus tol hetkel kaugelt üle 100 miljoni krooni. Seda kinnitavad ka tehingut koormavad suured nõuded avalike andmebaaside järgi.

Tehing viidi läbi kummaliselt. Kaide müügi kohta ilmus tagasihoidlik kuulutus Äripäevas ning hiljem muudeti enampakkumine ettevõttele suunatud pakkumiseks.

Eelnevalt olid sadama spetsialistid kommertsdivisjoni juhi Andres Lippmaa juhtimisel koostanud põhjaliku analüüsi, mis tõi välja kaide müümisega kaasnevad suured riskid ja kus sisaldus ettepanek müük peatada.

See analüüs on Kesknädala käsutuses ja väärib laiemat tähelepanu.

Spetsialistid juhtisid tähelepanu asjaolule, et Tallinna Sadamale võib niiviisi tekkida konkurent erasadama näol. Riigile kuuluv äriühing võib seetõttu kaotada oma suurima kliendi Tallinki, kellelt laekub  Tallinna Sadamale aastas 240 miljonit krooni. Tallinkil oleks aga omaenda sadama abil võimalik sadamatasude arvelt kokku hoida.

Eesti üldisest hinnatõusust tulenev reisijatearvu vähenemise risk sunnib reisioperaatoreid oma tegevuskulusid vähendama ning otsima uusi arenguvõimalusi. Tallinkiga seotud isikutel on samas piirkonnas kinnisvaraarenduseks maid – reisijatele mõeldud tõmbekeskuse tekitamine sadamasse peaks igati võimalik olema, mistõttu võib kaide ostmine hästi sobituda nende kinnisvaraarenduslike plaanidega.

Arvatavad miljonid

Analüüsis hoiatatakse, et Paljassaare sadam võib soodsate hindadega ära meelitada kruiisilaevad. Edasise kinnisvaraarendusega (pagasikäitlemisteenindus ja laod, hotellid, kaubanduskeskused, turismiteenused) on võimalik tagada kruiisifirmadele võimalus kasutada sadamat nn turn-around sadamana. See aga oleks omakorda konkureerivaks projektiks Tallinna Sadama Vanasadamale, mis on samuti valmis vastavateks arendusteks.

Tallinna Sadama tulu kruiisilaevade teenindamisel on 40–50 miljonit krooni aastas. Kruiisifirmade üleminekul Paljassaarde ei oleks atraktiivsed mitte ainult tõenäoliselt madalamad sadamatasud, vaid ka kruiisifirmade võimalus teenida suuremat tulu kaldaekskursioonidelt, sest kesklinn/vanalinn poleks enam jalutuskäigu kaugusel. Lisatulu piletimüügist saaks ka nn transfeeri käimapanekul.

Agendid kindlasti ei jäta kruiisifirmadele pakkumast odavamate tasudega konkurentsadamat. Pealegi ei realiseeri ju ükski mõistuse juures oleja mereäärset maad, veelgi  enam sadama strateegilist vara – kaisid – nii kõvasti alla turuhinna.

Pärast analüüsiva dokumendi valmimist sunniti sadama kommertsdivisjoni juht Andres Lippmaa ametist lahkuma. Tallinna Sadama nõukogu reformierakondlasest esimees, Tartu ärimees Neinar Seli soosis müügitehingut. Kaide mahamüümist toetas aktiivselt ka Reformierakonda kuuluv juhatuse liige Allan Kiil.

Kellele toob kasu riigi äriühingule kahjulik tehing?

Kummaline on see, et näiteks 2007. aasta novembris emiteeris Tallinna Sadam riigile dividendide maksmiseks 256,4 miljonit krooni eest võlakirju. Seega – ühelt poolt Tallinna Sadam laenab raha, et riigile välja maksta omanikutulu, ja teiselt poolt jagab oma strateegilist vara sümboolse hinnaga. Nagu tavatseb öelda reformikast peaminister: tule, taevas, appi!

Eelmisel aastal valitsuses esitatud sadama presentatsiooni põhjal pole riigil Tallinna Sadama omanikuna enne 2012. aastat dividende mõtet lootagi. Kaubavood sadamas on alates 2007. aastast vähenenud 30%. Tänavu jätkavad kaubavood kolinal kukkumist ning on juba kahe esimese kuuga täiendavalt kahanenud võrdluses eelmise aastaga veel 7,2 protsenti. Lisaks on Tallinna Sadama audiitor Urmas Kaarlep Pricewaterhouse Coopers'ist oma arvamuses sadama majandusaruande kohta juhtinud tähelepanu, et Tallinna Sadama bilansis seisab 900 miljoni krooni ulatuses materiaalset põhivara, mille väärtuse kohta ei olnud audiitoril võimalik saada piisavalt kindlust. Silmas peetakse Muuga söeterminali, mille infrastruktuuri on Tallinna Sadam investeerinud üle 800 miljoni krooni. Audiitor ei saanud ka alternatiivseid auditiprotseduure kasutades piisavalt tõendusmaterjali bilansilise maksumuse õigsuse ja allahindluse vajalikkuse kohta. Seega on reisijateveol lähiaastatel sadamale eriline tähtsus teenindamaks juba olemasolevaid ja uusi, juurdevõetavaid kohustusi.

Miks tehakse niisuguseid riigi äriühingule kahjulikke tehinguid? Miks sadama nõukogu esimees kiidab sellised tehingud heaks?

Korruptsioon?

Kas siin ei ole tegemist korruptsiooniga? Või on tegemist tüüpilise reformierakondliku poliitikaga: kõik müügiks enne lõppu? Vahet ju pole – pärast meid tulgu või veeuputus! Võimalik, et selliste tehingute abil toetatakse kellegi kaudu näiteks Reformierakonna parteikassat?

Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli on samal ajal Reformierakonna suurtoetaja. Nii annetas ta aastatel 2006–2008 parteikassasse kokku 470 000 krooni. Ka on suutnud Neinar Seli aktiivselt toetada Tallinna Sadama finantsvahendite kaudu Eesti Olümpiakomiteed (EOK), kus ta on üks täitevkomitee asepresidente. Nii on EOK riigile kuuluvalt äriühingult aastail 2004–2008 saanud  6,4 miljonit krooni, mis põhiliselt on läinud Reformierakonna poliitikute juhitavatele alaliitudele.

Seega – riigile kuuluva äriühingu vara mahaparseldamine ja laiahaardeline sponsorlus samast äriühingust kukuvad Reformierakonna suurtoetajal Neinar Selil hästi välja.

Kelle kätte mängiti Paljassaare kaid?

Ühed väidavad, et kadunud Robert Lepiksoni pojale, aga teised peavad teda siiski vaid „tankistiks“. Kaidega seotud uus võtmeisik olevat Toivo Promm – Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik ning ärimees, kunagine Tallinna abilinnapea, ekslinnapea Tõnis Paltsi lähedane sõber.

Mida ütleb selle kohta tema parteikaaslane, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts? Kas temagi on segatud sellesse korruptiivsesse äriprojekti?

KESKNÄDAL

Jaga |