Alles esimene ja kohe edukas aasta

Viimasena käidi välja hoolitsus vanurite eest. Kohe tõsteti pensionäride tulumaksusoodustust ning lisati ka boonus töötavale pensionärile ja parandati sotsiaalhoolekannet, käivitus uus elatisabisüsteem.

Samuti taastati abikaasade ühisdeklaratsioonide võimalus. Tasuta transport maarajoonides on nii tugev argument, et vastastel on siiamaani vihaklimp kurgus. Muidugi on see kõik vaesema kildkonna heaks ega saagi meeldida Reformierakonnale, kes esindab rikkurite kogukonda ja on jäigalt oma isikliku kasumi peal väljas.

Siin-seal on liikvele läinud jutud uue erakonna moodustamisest. Seda ajal, kui Reformierakonnas kakeldakse omavahel ning EKRE on jäänud vaid hüüdjaks hääleks ja teiste halvustajaks. Pole asja ka Vabaerakonnast, kes isegi valimistele ei julgenud tulla oma nime all. On ka kunagise komsomolitegelase, Olümpia Purjespordikeskuse suurärastaja Raimo Kägu ja tema kaasa Kristiina Ojulandi Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE), mis samuti pole valimistele jõudnud. RÜE loomisvaludes pidi Kägu oma sadama maha müüma, ja ikkagi ei saanud asja. Kas vihastas või mis, aga kolis hoopis Itaaliasse, kus oma noore sõbraga käsikäes asuti hotellindust praktiseerima.

Partei tegemine ja selle ülalpidamine nõuab hirmus palju raha. Või siis meenutagem Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa rahakoormat viimastel kohalikel valimistel, aga tulemuseks vaid üks koht Tallinna volikogus!

Kui Reformierakond loodi, olid selle rahastajad rangelt salastatud. Nüüd on asi avalikuks tulnud. Loomulikult olid need tollased ja ka ilmselt tänased rikkurid. Igatahes jõudsid nad 17 aastaga osta palju kasulikke seadusi ja oma tengelpunga täiendada. See, et nad partei sees kaklevad, ei tähenda veel uue partei loomist. Aga nii mõnigi pettunu võib üle hüpata ja asuda vastasleeri.

On ka neid, kes ei pääsenud oma erakonna nimistus Riigikokku ja võivad nüüd aktiviseeruda, nagu paha vaim selgeusklike keskel ja nende toel.  Kujutagem ette, millena võiks olla ehk peaks olema see uustulnuk-partei? Temal peaks olema enne Riigikogu valimisi sõnum, ja see olgu nii võimas, et lausa rabaks kogu elanikkonda. See peaks olema midagi kosmiliselt erakordset. Peaks leidma sõnumi, millega pole välja tulnud ei Keskerakond ega valitsev koalitsioon. Kas see on mõeldav? Vaevalt. Aga las katsetavad.

Tähtsad ei ole loosungid, vaid konkreetsed teod. Keskerakonnal on neid aastaga peaministriparteina tegutsedes hulk ette näidata. Ja valija hindab seda.

Jaga |