Majanduslik riigipööre Eestis

VELLO REKKARO,      06. detsember 2006


Kas poliitikud ja ärieliit on tõuganud Eesti riigi pragmaatilisse künismi, kus inimese väärtust hinnatakse ainuüksi raha ja sidemete olemasoluga?. Kas hinnas on omakasu, alttõmbamine, hämarad käsi-peseb-kätt-tehingud? Kas eetika, moraal, aated ja visioonid on vaid sõnamulin, millest on saanud retoorika naiivsete tarvis? Kuna niisuguseid küsimusi püstitanud arvamust Äripäev avaldada ei tahtnud, teeb seda Kesknädal.

Ajaleht Äripäev on ärevuses. "Kas meil on käimas majanduslik riigipööre?" – pärib AS Cleanaway tegevdirektor Argo Luude oma leheloo pealdises (12. 07.). Peatoimetaja asetäitja Raimo Ülavere aga kirjeldab riigipööret, millega poliitikud ja ärieliit on tõuganud Eesti pragmaatilisse künismi, kus inimese väärtust hinnatakse rahas ja sidemetes, kus hinnas on omakasu, alttõmbamine, hämarad käsi-peseb-kätt-tehingud, kus eetika, moraal, aated on vaid sõnamulin – retoorika naiivsete tarvis (vt „Riigipööre on lükanud Eesti künismisohu" 30.08.)

Sõjalise vallutuse asemel majanduslik anastamine

Kuid ehk Ülavere eksitab, kui näeb põhjusi vaid viimases paaris aastas? Juba rohkem kui kümme aastat tagasi kirjutasid meie majandusteadlased tollasele Mart Laari esimesele valitsusele, et käimas on majanduslik maailmasõda, kus ettevõetavad majanduspoliitilised sammud toovad kaasa Eesti anastamise võõramaalaste poolt, omariikluse aluste kaotamise. Sõjalise vallutamise asemel toimub tänapäeva maailmas majanduslik ülevõtmine – uute (võõramaiste) omanike palgalised töötajad (ka poliitikud) suunatakse rahaga tegema peremeestele sobivaid otsuseid. Äripäev avaldas siis minu sellekohase kirja (ÄP 01.09.1995).
Nüüd toob Ülavere esile kaks olulisemat sündmust sellel riigipööramise teel, kuid minu arvates võiks neid käsitleda siiski laiemalt kogu meie taasiseseisvusajas.

Esimeseks sündmuseks taasiseseisvunud riigi ärapööramisel üldiselt eesmärgipäraselt euroopaliku heaoluriigi ja sotsiaalse turumajanduse kursilt oli platsipuhastajate-kultuurirevolutsionääride võimuletulek demokraatlike valimiste käigus 1992. aastal ning nende poolt Riigikogus rakendatud nn teerullipoliitika. Ametnikkonna politiseerimise käigus asendus erialane asjatundlikkus ideoloogilise ustavusega. Teiseks sündmuseks riigipööramisel on Eesti sattumine Euroopa Liitu, kui maailma mõjupiirkondi USA ja Venemaa vahel ümber jagati. Sellest tulenes juba eurorahade ja nn kolmandate riikide rahade, sh Vene kapitali invasioon, SKP kiire kasv (vt Indrek Neivelt „Kas raha või õnn?" EPL 22.11.2006).
Vohanud varimajanduse, korruptsiooni ja rahapesu taltumisega kaasnes eelarvelaekumiste oluline kasv.

Kas teadlased on teinud Eesti heaks parima?

Kümme aastat tagasi toimus Tallinnas Eesti teadlaste kongress, mille korraldas Teaduste Akadeemia. Ettekandekogumiku saatesõnas küsis korraldava kogu esimees Jüri Engelbrecht: kas teadlastena oleme teinud parima Eesti riigi arenguks ja heaolu kasvuks? Sotsiaalse turumajanduse mudeli rakendamist käsitlevad majandusteadlased märkisid juba toona, et tegelikud muutused Eestis majanduses viivad ühiskonda eemale eesmärgist – euroopalikust heaoluühiskonnast – ja et senine metsiku liberalismi viljelemine Eestis on andnud sotsiaalselt destruktiivseid tulemusi.

Kohalik rahvas saab vähe otsustada

Kui praegu üha laialdasemalt tajutakse toimunud pöörde iseloomu, mille kohta omaaegne EBRD president Jacques Attali humoorikalt märkis, et ta ei saa aru, miks sisenetakse turumajanduse makku pärasoole kaudu, s.o võttes kapitalismist esmalt üle kõik selle heitmed-väärastused, siis eks me nüüdseks ole targemad vastama iseendale ja küsijale.
Taasiseseisvunud riik on vähem kui 15 aastaga viidud majanduslikult uuskoloniaalsesse olukorda, kus kohalik rahvas saab üha vähem otsustada oma elu- ja heaolukorralduses. SKP-d toodetakse siin väliskapitalistide kasumiks tublisti. Maa tühjenemine, rahva kidumine ja inimarengu indeks räägivad aga Eesti elanikkonna tänapäevast.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)