Maksusüsteem hukutab riiki

ENN UUSEN,      13. juuni 2001


Karl Marxi elutööks on lisaväärtusteooria loomine. Teooria sisu on lihtne: kapitalist kui kapitalistliku tootmise subjekt omastab tööjõu ostu ja kasutamise tulemusena lisaväärtuse. Teisiti öeldes, kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab.

Tänu lisaväärtuse tootmisele ja omastamisele toimib Marxi arvates kapitali akumulatsiooni üldine seadus, mis tähendab, et kapitalistliku tootmise käigus kapitalistide klass üha rikastub, töölisklass arvuliselt küll suureneb, kuid muutub üha vaesemaks ning vaesemaks.

Reaalsuses teooriat ei tõesta

Marxi järgi kasutab kapitalist lisaväärtuse üht osa isiklikuks rikastumiseks ning teist osa tootmise laiendamiseks. See tähendab, täiendavate tootmisvahendite ja tööjõu ostmiseks. Kui palju tootmisvahendeid, kui palju tööjõudu, see sõltub kapitali tehnilisest ja vääruselisest struktuurist. Ehk teisiti öeldes, kui palju on vaja masina kohta töölisi ning kui palju see maksma läheb, et veelgi suuremat lisaväärtust toota. Kaasaegne majandusteadus taandab ühiskonna arenguvõimalused hoopis sellele, milline on inimeste tarbimiskalduvuste ja säästukalduvuste vahekord ning kuivõrd ratsionaalseid otsuseid on inimesed võimelised üheskoos üksteise huvisid arvestades tegema.
Lisaväärtusteooria teadlik rakendamine algas aga hoopis Venemaal ja sedagi pärast ebaõnnestunud katset luua utoopiline kommunistlik ühiskond. Pärast niinimetatud sõjakommunismi täielikku läbipõrumist taastas Lenin NEPi kaudu kapitalismi ning asus seda Marxi lisaväärtusmudeli abil kontrollima. Lisaväärtust varjati arusaamatu nimega - käibemaks. Kui marksistlik mudel oli vägivallale rajatud riigikapitalismi käivitanud, võidi seda julgesti ka sotsialismiks nimetada. Kogu lisaväärtuse jaotusmehhanism oli ju kliki kätes.

Vene kommunistid õpetasid

Pärast II maailmasõda on paljud arenenud riigid Vene kommunistidelt õppust võtnud ning samuti lisaväärtuse maksu kehtestanud. See kergendab ja aitab üldsuse eest varjata valitseva bürokraatia tehinguid. Ka Euroopa Liit kasutab väärtusele lisatud maksu (VAT). Vaid USA seisab senini VATi vastu, kuigi osaliselt rakendatakse seda sealgi.
Kuid marksistlikuks lisaväärtuseks on ka proportsionaalne tulumaks.
Proportsionaalset tulumaksu on rakendatud ja rakendatakse üldreeglina totalitaarsetes riikides. Eestis ei ole enamiku majandusnähtuste olemust professionaalselt selgitatud. Pole siis ka ime, et astmelist tulumaksu nimetatakse pealiskaudsetes arvamustes sotsialismile omaseks, proportsionaalset aga turumajanduslikuks ja avangardistlikuks!
Eksivad ilmselt needki, kes arvavad, et astmelise tulumaksuga on võimalik sotsiaalset ebavõrdsust vähendada. Sotsiaalsete erinevuste nivelleerimiseks on hoopis efektiivsemad mehhanismid.
Astmelise ja proportsionaalse tulumaksu erinevus seisneb hoopis muus. Astmeline tulumaks eristab erinevad huvigrupid, millega käivitub demokraatlik mehhanism. Valitsus on maksumaksjate pideva survetule ja kontrolli all, sest igaüks, kes maksab vähem või rohkem, tahab täpselt teada makstud raha edasist saatust, et veenduda maksuerinevuse õigustatuses ja tulemuslikkuses. Proportsionaalne tulumaks aga lahutab valitsuse maksumaksjast ning annab valitsevale klikile vabad käed raha kulutamiseks, sest maksumaksja on sel juhul üks hall mass, kelle surve on kauge ja kaudne.

Maksud ohjeldavad demokraatiat

Praeguse Eesti põhihädad ei tulene üksnes proportsionaalse tulumaksust. Küll aga aitab proportsionaalne tulumaks kaasa hädade süvenemisele, kinnistades muljet, et nõukogude võim ei ole kuhugi kadunud.
Lisaväärtuse maks ja proportsionaalne tulumaks on vahendid demokraatia ohjeldamiseks. Nende toime on tõhusam, kui samaaegselt saavutatakse kontroll palkade ja hindade üle. Seda on totalitaarvõimud ka kasutanud (NSVL, hitlerlik Saksamaa).
Eestis on palgakontrolliks omapärane meetod, mis ka paljunäinud EL eksperte üllatab: Eesti kõrgbürokraatia on oma palgad sidunud keskmise palgaga, kusjuures sidumiseks kasutatakse mäekõrgusi erinevusi rõhutavaid proportsioone. Palgasaaja on igal juhul kõrgbürokraatia korruptiivses haardes, isegi kui ta sissetulek kiiresti kasvab või kahaneb!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)