Nädala juubilar: John Stuart Mill 200

Kn,      17. mai 2006


See inglise filosoof ja majandusteadlane oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalseid mõtlejaid. Ta ise pidas end sotsialistiks. Mida aasta edasi, seda enam võis tema töödes märgata kaldumist sotsialismi suunas. Näiteks ei pidanud ta eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid luges ühiskonna sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks asendada eraomanduslik kord mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid tema sotsialismikäsituses tuleb eelkõige näha kapitalistliku süsteemi kriitikat, enda pidamist reformaatoriks. Paljuski mõjutasid teda 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism.

John Stuart Mill sündis 20. mail 1806 Londonis Pentonville'is. Ta oli kõigest kolmeaastane pere esiklaps, kui isa hakkas talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli John juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastane John õpetas Aristotelese ja Aristophanese teoste lugemise ning aritmeetika ja geomeetriaga tegelemise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt.
1818. aastal kohtus John Stuart Mill esmakordselt oma isa James Milli sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud täiemahulised poliitökonoomiaõpingud, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka vabakaubanduse pooldaja Jean-Baptiste Say'ga. 1823. aastal asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse. Wickliffe'i nime all avaldas ta kolm kirja ning jätkas oma kirjutiste korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
Elanud 1826. aastal läbi kriisi, hakkas ta huvituma hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830. aastal valmisid viis esseed teemal "Mõningaid poliitilise ökonoomika lahendamata küsimusi". 1843. aastal kirjastati tema "Loogikasüsteem" ning 1845. aastal valmis müügiedu pälvinud ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused".
1851. aastal alanud abielu Harriet Tayloriga kestis kuus aastat. Pärast abikaasa surma ilmus nende koostöös valminud teos "Vabadusest" (1859).
1865. aastal John Stuart Mill valiti Inglise parlamenti. Kuni surmani 1873. aastal jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest, valitsuse reformimisest, Iirimaast, orjusest ja esindusdemokraatiast.

John Stuart Milli eluajal oli tema nägemus vabaduse piiridest uus ja radikaalne poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik doktriin. Essees "Vabadusest" on sõnastatud vabaduse piiride põhiprintsiip: üksikisiku või isikute vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teis(t)ele inimes(t)ele sündida. Selle põhimõtte konkreetseid rakendusi kirjeldades on ta tõdenud: "Ainus eesmärk, mille saavutamiseks on lubatud piirata muude ühiskonnaliikmete vabadusi vastu nende tahtmist, on teiste suhtes kahjuliku tegevuse ärahoidmine, kusjuures inimese enda heaolu, olgu siis vaimne või füüsiline, pole sellisel juhul piisavaks õigustuseks. Oma tegudes vastutab igaüks ühiskonna ees, kui need teod puudutavad teisi."
Klassikalise värskusega kõlavad need sõnad tänapäevalgi, sealhulgas ka väljaspool filosoofide ja poliitikute tegevuspiirkondi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)