![]() E-hääletamises paigalseisAIVAR JARNE, 18. oktoober 2017Kui veel eelmisel nädalal räägiti palju sellest, et e- hääletuses osalejate osavõtt oli rekordiliselt suur ehk 186 034 inimest, siis vähem on räägitud sellest, et sisuliselt on tegemist paigalseisuga. Kõigist hääletanutest moodustavad seekord elektrooniliselt antud hääled alla kolmandiku. Ja nii on see püsinud kolmel viimasel valimisel. Et kohalikel valimistel hääletavad ka mittekodanikud ning esimest korda lubati valima 16–17-aastased noored, keda on üle 24 000, siis on valimisõiguslike inimeste üldarv suurem kui näiteks Riigikogu valimistel 2015. aastal või Europarlamendi valimistel 2014. aastal. Loomulikult tähendab rohkem potentsiaalseid valijaid ka rohkem hääletusest osavõtnuid, seda nii elektrooniliselt kui ka paberil.Äsjastel kohalikel valimistel oli valimisõiguslike hulk 1 100 653 ning hääletamisest võttis neist osa 582 673 (53,4%). Viimastel Riigikogu valimistel 2015. aastal võis hääletamisest osa võtta 899 793 inimest ning sellel osales 577 910 (64,2%). Europarlamendi valimistel 2014. aastal oli valijate arvuks 902 873 ning tegelikult osalenute hulgaks jäi 329 766 (36,5%).Kuigi arvuliselt on elektrooniliselt hääletajate hulk, võrreldes viimaste valimistega, kasvanud ligi 10 000 võrra, siis see on põhiliselt tulnud valimisõiguslike kodanike juurdekasvust. E-häälte osakaal kõikidest osalenud hääletajatest piirdub aga sama suurusjärguga. Europarlamendi valimistel oli e-hääletajate protsent 31,3 (103 105 e-häält), Riigikogu valimistel 30,5 (176 329 e-häält) ning äsja lõppenud kohalikel valimistel 31,9 (186 034 e-häält).Mingit progressi võiks täheldada, kui võrrelda vaid kohalikke valimisi. 2013. aastal oli seal e-hääletajate osakaal 21,2 protsenti ning nüüd on see tõusnud veidi üle 30 protsendi.Seega, kui absoluutarvudes näitab elektrooniliselt hääletajate hulk pisut tõusu, siis see on eelkõige seotud hääletajate arvu kasvuga. E-hääletajate osakaal kõigist hääletanutest aga on jäänud pidama kolmandiku peale ning siin pole põhjust enam rekorditest rääkida. Pigem tuleb analüüsida seda, kui mõttekas on valijate arvu suurenemise kõrval lubada veelgi pikendada e-hääletamise aega.E-hääletamist kasutati esmakordselt 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, kui üle 9000 valija (1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle interneti teel. 2009. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel hääletas elektrooniliselt üle 104 000 valija (15,8% hääletamisest osavõtnutest).AIVAR JARNE, KesknädalViimati muudetud: 18.10.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |