Savisaare valitsus rajas riigile vundamendi

Erakordne aeg nõudis erakordseid inimesi

Avaettekandes ütles Edgar Savisaar, et 3. aprillil 1990. aastal ametisse astunud valitsus oli teel tundmatusse. „Eesti oli sügavas kriisis. Kui me tõmbame paralleele tänapäevaga, siis oli 90-ndate alguses kõik tunduvalt keerulisem, sest olime teel ühest süsteemist teise. Loodetavasti ei tule meil enam kunagi viibida sellistes poliitilistes tõmbetuultes, mis sellele valitsusele osaks ja hiljem ka saatuslikuks said," sõnas Savisaar.

Tema väitel vaid asjaosalised ise teavad, mis tunne see on, kui sul on ees mitme tundmatuga võrrand ja sul tuleb kiirelt otsuseid vastu võtta ning tegutseda. „Kusjuures need tundmatud tegurid muutusid lahendamise käigus, mis tegi asja veelgi keerukamaks. Aega selleks, et homse ees hirmu tunda, lihtsalt ei olnud. Eesmärk oli ühene - Eesti iseseisvus taastada."

Kuigi iseseisvus suudeti saavutada inimohvriteta, oli tee iseseisvusele raske, inimestele kurnav ja keeruline, möönis Savisaar.

Esimene valitsus oli seega sunnitud tegutsema äärmiselt keerulistes oludes. Savisaare sõnul oli see erakordne aeg, mis nõudis erakordseid inimesi. Tolleaegsed ministrid, kelle seas oli palju andekaid inimesi, ei võtnud oma ametit kui tööd, vaid tegutsesid missioonitundest lähtuvalt, nentis Savisaar.

Kõneleja märkis, et tolle aja erilisust meie jaoks iseloomustab ka asjaolu, et Eestit näidati Ameerika uudiste telekanalis CNN üle päeva. Savisaare sõnul kuulati Eesti üleminekuvalitsuse arvamust nii Washingtonis kui ka Moskvas.

Tollane valitsus suutis alati mõelda mitu käiku ette; Savisaare sõnul võiks  praegune valitsus sellest eeskuju võtta. Ta pidas kahetsusväärseks, et tänapäeval vaieldakse selle üle, kes oli minevikus kõvem tegija. Säärased vaidlused on eemaldanud rahva poliitikast.

„Võitjad ei pea iga päev oma võitu uuesti tõestama," rõhutas Savisaar. Tema hinnangul ei ole täna aega nostalgiaks, sest maailmaga tuleb sammu pidada.

Tollane riigiminister Raivo Vare, kes tegutses nüüd konverentsi moderaatorina, märkis oma sissejuhatuses, et Savisaare valitsuse esmane ja peamine eesmärk oli vabaduse saavutamine - sellele allutati kõik ülejäänu. Valitsusel oli vaja kehtestada tugev kontroll Eesti piiride ja majanduse üle. Vare sõnul toimis tollane valitsus hea meeskonnana, kes polnud nii palju mõjutatud poliitilistest siseintriigidest kui hilisemad valitsused.

Savisaare valitsuse justiitsminister Jüri Raidla tõi oma ettekandes välja Eesti taasiseseisvumise ajalise ja arengulise jaotuse. Tema hinnangul olid aastad 1988-1990 meile imede ajaks, 1990-1992  pöörangute aeg ja 1992-1995 vundamendi ladumise aeg. 1996-2004 toimus Eestis harmoniseerumine. 2004-2032 on esialgu kujunenud Raidla hinnangul eneseimetlemise ajaks - see periood kujuneb tegelikult „Eesti vabaduse vanemate" otsimise ajaks; vabaduse vanemaks pretendeerivad tema sõnul nii Ülemnõukogu kui ka Eesti Kongress.

Lisaks andis Raidla ülevaate Savisaare valitsuse ajal vastu võetud olulisimatest seadustest ja raskest tööst uue õiguskorra loomisel.

Valitsuse tegevuse algusest ja Eesti avalikust arvamusest kõneles sotsioloog Juhan Kivirähk. Tema sõnul on 20 aastat piisavalt pikk aeg, et kunagisi sündmusi meelde tuletada. „Hiljuti Eesti Televisiooni poolt läbi viidud tänavaintervjuud näitasid, kui vähe inimesed neist aegadest tegelikult mäletavad.

Pealiskaudse ajaloomälu taustal käib aga päevapoliitiline diskussioon teemal: kes ikkagi olid kõige õigemad Eestile vabaduse toojad, kas Ülemnõukogu ja üleminekuaja valitsus või Eesti Kongress ja Eesti Komitee," ütles Kivirähk.

Tema sõnul arutatakse justkui selle üle, kes oli Päike ja kes Maa ning keda võiks pidada hoopis Kuuks - ikka sel alusel, kelle roll oli määravam ja kes kelle ümber tiirles. „Ei mina ega ülejäänud sajad tuhanded teised neile pöördelistele aegadele kaasa elanud osalejad ei mõelnud tookord sellele, kes on kellest tähtsam ja kes esimesena finišisse jõuab, vaid üksnes sellele, et väärtuslik on iga panus, mis viib meid lähemale iseseisvuse taastamisele," ütles Kivirähk. (Tema ettekande avaldab Kesknädal peagi  tervikuna.)

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk kõneles Eesti majandusreformidest Kesk- ja Ida-Euroopa riikide taustal. Ta tõi välja nii paralleele kui ka erinevusi. Terk pidas oluliseks asjaolu, et Savisaare valitsuse ajal sai alguse väliskapitali kiire sissetulemine Eestisse. Suudeti edukalt toimima panna eelarve- ja maksusüsteem ning Eesti muudeti avatud majandusega riigiks. Terk märkis ära Savisaare valitsuse ajal alanud kommertspankade varajast tegevust, mis kujunes edukamaks, kui  mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Terki sõnul on oluline tervikuna analüüsida seda, kuidas protsessid tol ajal toimusid. Paraku püütakse tervikpildi mõistmise asemel välja võtta üksiktegureid nagu näiteks maksupoliitikat. Kuigi need üksikud tegurid omal ajal toimisid ja tõid Eestile edu, siis aegade vahetudes Terki hinnangul üksikdogmade küljes rippuda ei ole mõistlik ja neid tuleks muuta.

Tallinna Ülikooli professor Rein Ruutsoo kõneles oma ettekandes „Balti tee" hargnemisest 1990. aastal. Ta tõstis muu hulgas esile, et erinevalt Eestist Leedus pärast taasiseseisvumist restitutsioonist ei kõneldud - endise juurde tagasipöördumisega kaotanuks Leedu olulised osad oma territooriumist.

Ajaloolane Mati Graf käsitles isiksuse osa Eesti 20. sajandi poliitilises ajaloos. Tema sõnul ei piisa üksnes sellest, et inimene väga tahab olla poliitik. Poliitilistel liidritel peavad olema teatud omadused, milleks on eelkõige kompetentsus ja karismaatilisus, aga ka teatud annus küünilisust ja nartsissismi.

Edgar Savisaare valitsuse liikmetele saatis tervituse president Toomas Hendrik Ilves. Oma läkituses ütles Vabariigi President: "Kui teie valitsuse liikmetena 20 aastat tagasi ametivande andsite, olid selged kaks asja. Esiteks, et Eesti rahva enamus tahab vabaks saada. Ja teiseks, et Nõukogude impeerium ei taha Eesti rahvast vabaks lasta."

Ilvese sõnul oli Savisaare valitsusel toeks rahva tahe vabaks saada - seda olid sajad tuhanded väljendanud nii Eesti Kongressi kui ka Ülemnõukogu valimistel.

„Seega seisis vastvalitud ülemnõukogu ja selle poolt ametisse nimetatud valitsuse ees kaelamurdvalt keeruline ülesanne haakida Eesti rahva tahtele toetudes lahti Nõukogude impeeriumist ning teha seda nii, et Eestis loitma löönud vabaduse tuld ei kustutaks okupatsioonivägede tankid, Eesti sees impeeriumimeelsete õhutatud vastuolud ega NSV Liidu kokkuvarisev majandus," märkis Ilves.

Tema sõnul tulid paljud tollased ministrid Toompeale oma eriala heade asjatundjatena, vaid vähesed neist olid enne seda olnud poliitikud. Nad tegid oma tööd hästi ja Eesti sai hakkama. "Koostöös taastati iseseisvus, ning selle kõige üle on meil täna põhjust uhkust tunda. Tänan teid!" lõpetas president Ilves oma tunnustava läkituse.

Konverentsil esines ka ettekandega tollane majandusminister Jaak Leimann.

Majandusajakirjanik Aavo Kokk ei saanud isiklikel põhjustel  konverentsist osa võtta; tema mõtteid vahendas publikule ajaloolane Küllo Arjakas.

Tekst ja fotod: INDREK VEISERIK

[esiküljefoto] TAASISESEISVUNUD EESTI ESIMESE VALITSUSE LIIKMEID: 3. aprillil korraldas endine  peaminister Edgar Savisaar Kadriorus asuvas Jaan Poska majas piduliku koosviibimise oma valitsuse ministritele ja nende abikaasadele. Fotol (vasakult) endine justiitsminister Jüri Raidla, riigiminister Raivo Vare, rahandusminister Rein Miller, teine põllumajandusminister Harri Õunapuu, sideminister Toomas Sõmera, tervishoiuminister Andres Ellamaa, transpordi- ja sideminister Tiit Vähi, haridusminister Rein Loik, esimene kaubandusminister Ants Laos, peaminister Edgar Savisaar, teine keskkonnaminister Tõnis Kaasik, sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir, materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal, minister Artur Kuznetsov, esimene keskkonnaminister Toomas Frey ja majandusminister Jaak Leimann.

VÄÄRIKAS KOGUNEMISKOHT: Kakskümmend aastat tagasi Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele viinud Savisaare valitsust meenutav konverents kavatseti esialgselt korraldada Riigikogu istungisaalis. Pärast Riigikogu spiikri Ene Ergma keelavat otsust peeti see konverents Teaduste Akadeemia saalis.

ENDINE TALLINNA MEER: Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetajal, aastai 1990-1992 Tallinna linnapeana töötanud Hardo Aasmäel on taasiseseisvunud Eesti algusaastatest meenutada nii mõndagi põnevat.

TÄHISTAB TÄHTPÄEVA: Savisaare valitsuse transpordi- ja sideminister,  nüüdne edukas transiidiärimees Tiit Vähi.

PEAMINISTER ANDRUS ANSIPI VALITSUSE ESINDAJA: Justiitsminister Rein Lang kuulas kolm tundi kestnud konverentsil esitatud ettekandeid suure huviga algusest lõpuni. Tema kõrval istub üks esinejatest - Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk.

Jaga |