Väikesed eelmängud

ANTS RUUSMANN,      10. detsember 2003


Kolmapäeval, 3. detsembril toimus lossiplatsil esimene Keskerakonna Pensionäride Kogu detsembrikuusse kavandatud kolmest väikepiketist, kus osales ligi 40 inimest loosungitega ja jõuluvana vitsakimbuga. Advendiaega silmas pidades oli pikett kavandatud rahumeelsena ning vitsakimpu vaid näidati (oli meeldiv, et järgmisel päeval õpetajate suurmiitingul tegi nende jõuluvana sedasama). Peeti kõnesid, pikettijatega kohtusid Riigikogu Keskfraktsiooni liikmed. Loosungid nõudsid pensionide tõstmist elukalliduse tõusu ennetavas tempos, pensionifondi kogunenud ülejäägi väljamaksmist pensionäridele, pensioniindeksi muutmist pensionäridele soodsamaks, pensioni baasosaku suurendamist saja krooni võrra, pensionäride hambaravikulude senisest enamat hüvitamist ja toimetulekutoetuse suurendamist 800 kroonini kuus.

Eakates inimestes tekitab ärevust kahe juhtpartei soov eraldada sotsiaalmaksuna kogutavast 20protsendilisest pensioniosast neli protsenti teise sambasse nii, et seda ei kompenseerita. See tähendab seadusega tänastele pensionäridele ette nähtud üldsumma vähenemist.
Pikett oli väikeseks eelmänguks järgmisel päeval toimunud õpetajate suurele streigile ja võimsale meeleavaldusele. Pikettijad avaldasid toetust TALO suurstreigile ning tunnustust Eesti Pensionäride Ühendusele ja Rahvaliidule pensionäride olukorra parandamisele suunatud jõupingutuste eest.

Valitsusmeelne suurajakirjandus meie väikesele protestiüritusele tähelepanu ei pööranud. Küll aga kutsus BNSi sõnum piketi toimumise ja nõudmiste kohta uudisteportaalis Delfi esile 70 kommentaari. 40 neist olid toetavad ja mõistvad, 30 aga pensionäride ja nende protestipikettide suhtes suuremal või väiksemal määral vaenulikud. Pooldavates kommentaarides sooviti edu nii pikettijatele kui streikijatele. Näiteks: "Pensionärid peavadki oma õiguste eest seisma! Nemad ei ahnitse, vaid nõuavad seda, mida nad väärivad ..." ; "Toetan pensionäre nende õiglases võitluses enda õiguste eest. Mitte üheski riigis ei ole kellelegi nende õigused inimväärsele elule võimukandjate poolt kandikul pakutud, vaid see on visa võitlusega kättevõidetud."; "Kõik pensionärid streikima ja mitte hoiatus-, vaid korraliku streigiga nagu Prantsusmaal. Streikida tuleb niikaua, kuni tulemus on käes. Aitab lambakarja staatusest ..." Suur osa poolt-kommentaaridest olid vastuväited, mõnikord isegi vastulöögid pensionäre halvustavatele ja sõimavatele kommentaaridele.

Mida siis pensionäride kritiseerijad esile tõid? Kõigepealt juba pikemat aega propageeritava noorte ja vanade vastandamise. Näiteks: "Pensionärid ei ole meie tulevik, lapsed seevastu on." ; "... pensionärid ju Eesti riiki edasi ei vii, peaksite rahul olema sellega, mis on. Mõnel noorel perel on tunduvalt raskem kui teil, kuid nad ei kaeble." Üsna laialt on levinud veelgi hullem vastandamine - vanurid on halvad sellepärast, et elasid ja töötasid nõukogude ajal, noored aga head, kuna elavad kapitalismis. Seda tüüpi olid vaid mõned kommentaarid, kuid see-eest hästi salvavad. "Tänased pensionärid aitasid usinalt ehitada kommunismi, aitasid seda kaitsta, looderdasid ja viilisid ning lõpuks varastasid niipalju, et nende eluunistus kokku kukkus. Nüüd nõutakse enda kokkuvusserdatu eest mingeid privileege, raha ja ordeneid. Mida külvati, seda lõigatakse."

Niisugune jutt küttis kirgi. Ühes vastu-kommentaaris ennustati: "Sina ... oma vihkajalikkusega põled küll ükskord põrgutules, ehk kasutades sinu enda sõnu, mida külvad seda lõikad." Kui üks kommentaator julges juhtida tähelepanu, et tänased pensionärid ehitasid üles sõjast purustatud riigi, läks teine pensionäride vihkaja sootuks marru: "Mis see ilus siis on, mis ENSV ajal ehitatud sai? Lasnamägi, Mustamägi ... Annelinn? Kui vene ajal oli nii tore ja jõukalt elasite, kus teie vara siis nüüd on? Et Kallas röövis ära või ... Tiblad olete ja tibladeks jääte."
Keegi näib selliseid vastandamisi õhutavat ja dirigeerivat. Pole see saladuseks rahvalegi. Üks kommenteerija ütleb otse: "Ei ole õige vastandada noori ja vanu, kuid seda püüavad reformerid ja nende truu puudel usinasti teha põhimõttel - vastanda ja valitse."

Pensionäride võitlus peab jätkuma. Järgmised piketid on 10. ja 17. detsembril kell 11.00-12.00. Ootame teie aktiivset osavõttu. Ja usume, et Rahvaliit korraldab ka mõne suurema pensionäride meeleavalduse. Olgu meile eeskujuks laupäeval Roomas toimunud ülisuur meeleavaldus.

KESKMÕTE:
Eakates inimestes tekitab ärevust kahe juhtpartei soov eraldada sotsiaalmaksuna kogutavast 20protsendilisest pensioniosast neli protsenti teise sambasse nii, et seda ei kompenseerita. See tähendab seadusega tänastele pensionäridele ette nähtud üldsumma vähenemist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)