Mis ja milleks on vanurite päevakodu?

Johan Ahlberg,      21. august 2002


Töötades Jõelähtme vallavalitsuses, tegi vallavanem Taimi Saarma kord minule ülesandeks korraldada Kostivere väikeses asulas vanurite päevakodu ehitus. Pensionäride arv selles väikeses sotsiaalkeskuses oli vaid paarisaja ringis. Et mõõtu võtta, külastasin enne ehituse algust Kadriorus Poska tänaval asuvat vanurite päevakodu Vanuritel on Kadriorus koht, kus iga päev koos käia, üksteisega mõtteid vahetada, loenguid kuulata, osa võtta väikestest üritustest, lugeda ajakirju ja -lehti. Vanurid on sellise teise koduga väga rahul.
Kostiveres rajatud päevakodu ei anna võrrelda Poska tänavale rajatud päevakoduga. See sai tunduvalt tagasihoidlikum, kuid oma ülesandeid täidab siiski suurepäraselt. Vanurid käivad seal koos, vaatavad televiisorit, naised teevad näputööd, vestlevad omavahel elust ja probleemidest, loevad ajalehti ja ajakirju. Aegajalt korraldab Jõelähtme vallavalitsus neile väljasõite ja vanurid on väga rahul. Mind kutsuti paaril korral nende üritustele ja osavõtjate silmadest võis tehtud töö eest saada sooje sõnu.

Pirita linnaosa on hajutatud väga suurele maaalale. Olen mitmel korral teinud ettepanekuid, et igas selle linnaosa asumis peaks olema oma vanurite päevakodu. Kahjuks pole Pirita linnaosa juhtkond selles küsimuses midagi ette võtnud. Nii oleks näiteks Pirita Kosele rajatav päevakodu vanuritele väga vajalik. Täna toimub infovahetus hommikuti tänaval, kui oodatakse piima toovat autot.
Võrreldes eramu suuruse päevakodu maksumust Tallinnas ehitatavate rajatiste maksumusega, maksaks päevakodu ainult paar miljonit krooni, kuid pensionäridele oleks see tunnustus nende elutöö eest. Võrreldes näiteks Lasnamäele planeeritava kergejõustikuhalli maksumusega - 76 miljonit krooni - oleks päevakodu rajamine vägagi odav!

Selline ehitis sobiks suurepäraselt Maarjamäe ja Pirita Kose pensionäridele. Ka Särgava alleel asuv Tallinna linnavalitsuse hoone oleks ideaalne päevakodu, kuid kahjuks olevat selle ehitise kasutamise osas Tallinna linnavalitsusel teised plaanid.
Kord Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega kohtumisel leidis päevakodude rajamise küsimus toetust ja võib arvata, et nüüd hakkab see küsimus ka lahenema.
Tähelepanu vanurite elu-olu vastu vajab aga senisest suuremat konkreetsust, sest nende võimalused suurtest kultuuriüritustest osavõtuks on väga tagasihoidlikud ja sellekohane repertuaar piiratud. Kuna neil on haruharva võimalust osa võtta teatrietendustest ja sümfooniakontsertidest, siis Iiri stepptantsutrupi esinemise külastamine 500kroonise piletihinnaga jääb ilmselt ära.

Just seetõttu oleks väga vajalik, et kogu Eestis rajataks vanurite päevakodusid ja seal võiksid inimesed aktiivsemalt aega veeta, korraldada kohtumisi. Ühtlasi oleks see võla tasumine vanurite poolt tehtud elutöö eest. Olen isiklikult nõus sellistel üritustel rääkima oma paljude rännuaastate seiklustest mägedes! Seal on juhtunud väga palju huvitavat.
Kui keskmine pension peaks olema 40% vabariigi keskmisest palgast, siis seni on see kahjuks ainult unistus.
Meie tänased pensionärid on vaikiv põlvkond. Ajakirjanduses ei kajastata nende elu piisavalt. Rohkem toonitatakse, et vanurid virisevad, kuid see on ülekohtuselt öeldud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)