USA võlgneb oma edu vasakpoolsetele

Londonis resideeriva Kanada ajakirjaniku Gwynne Dyeri sõnul sai Detroidi allakäik ikkagi alguse sellest, et linna elama asunud oskusteta ja kogemusteta mustanahalised töölised omandasid hiljem kvalifikatsiooni, kuid rassiliste eelarvamuste tõttu hoiti neid endiselt madalapalgalistel töökohtadel.

„Ametiühingute poolt põlatud ja rassistlike politseijõudude poolt traumatiseeritud inimesed alustasid lõpuks rahutusi 1967. aasta suvel. Politseivägivald muutis olukorra veelgi hullemaks ja sadu inimesi tapeti. Kahjulikemaks tagajärjeks sai see, et hirm vägivalla ees laienes ja suur osa valgenahalisi lahkus linnast," kirjutab Dyer.

Demokraadid pole süüdi selles, et rassistlik suhtumine mustadesse viis lõpuks rahutusteni ja maailmamajanduse tõmbetuuled ajasid autotööstuse Detroidist minema.

USA võlgneb oma senise edu eelkõige demokraatidele. Pullerits peaks ju teadma, et demokraadist presidendi Franklin Delano Roosevelti poolt ellu viidud programm New Deal (Uus Kurss) oli see, mis tõi jänkid välja USA ühest hirmsamast majanduslikust depressioonist.

1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna vabariiklased keeldusid majandusse sekkumast ja lihtinimesed jäeti oma hädades üksi (just nagu praeguses Eestis), oli inimeste poolehoid Rooseveltile suur ja ta valiti 1932. aastal USA presidendiks. Roosevelt lubas aktiivselt sekkuda majanduspoliitikasse ja seista lihtinimeste huvide eest.

Roosevelti uutmiskavad tähendasid parempoolsete pankurite ja töösturite jaoks õudusunenägu. Rikkurid kartsid, et just nemad peavad kinni maksma New Deal'ist tulenevad kulud. Neile olid vastuvõetamatud USA finantssüsteemis läbi viidavad muutused, maksutõusud ja võimalik riigi kursimuutus sotsialismi suunas.

Seetõttu üritasid Roosevelti peale maruvihased parempoolsed Wall Streeti rikkurid korraldada putši Valgele Majale 1933. aastal! See plaan sai tuntuks äriringkondade vandenõu nime all (Business Plot).

Parempoolsete vandenõu tuli õnneks välja tänu erukindralmajor Smedley Butlerile, kelle tunnistuste kohaselt ülirikkad ärimehed tahtsid luua fašistlikku rahulolematutest Esimese maailmasõja veteranidest koosnevat organisatsiooni, mille abil viia läbi putš Roosevelti kukutamiseks. Sõdurite seas tol ajal mõjukale Butlerile olevat tema enda sõnul tehtud ettepanek hakata sõjaveteranide liidriks ja juhtida kogu operatsiooni. Butleri põlgus pankurite suhtes ja sellest tulenev avameelsus tõmbaski parempoolsete kavadele kriipsu peale.

1934. aastal andis Butler tunnistusi ka Kongressile alluva erikomitee ees, kes pidas erusõjaväelase ütlusi usaldusväärseiks, kirjutab ingliskeelne Vikipeedia.

„Kui ajaloolaste seas on olnud küsimusi, kas putši korraldamisele jõuti lähedale või mitte, siis enamik nõustub, et mingeid „metsikuid" skeeme tõepoolest kaaluti ja arutleti omavahel läbi," annab ingliskeelne Vikipeedia teada.

Parempoolsed ärimehed ja nendega seotud meedia loomulikult pidas kogu lugu väljamõeldiseks ja igati üritas kõike sellega seonduvat naeruvääristada. Kedagi sel puhul vastutusele ei võetud, kuna süütõendeid oli vähe ja asjale saadi tänu Butleri julgusele üsna varakult jaole.

USA parempoolsete toetajalt Priit Pulleritsult ootaks vägagi selliste lugude jagamist oma lugejatega. Ka oleks Pulleritsust aus ja kena USA demokraate alates Rooseveltist kuni praeguse USA presidendi Barack Obamani tunnustada, mitte aga absurdselt süüdistada.

KESKMÕTE: Pullerits peaks ju teadma, et Roosevelti poolt ellu viidud New Deal tõi jänkid välja USA ühest hirmsamast majanduslikust depressioonist.

INDREK VEISERIK, ajakirjanik

Jaga |