Meedia vaikib Herman Simmi suhetest poliitikaga

Olen uurinud Herman Simmi loo ajalugu. Kõik algas 1990. aastate esimesel poolel, kui isamaalaste paremtiiva hulka kuuluv siseminister Kaido Kama nimetas Simmi ootamatult Politseiameti peadirektoriks.

Simmi võis soosida ka president Meri

Küllap see oli paljudele üllatus. Viidatakse, et Kama oli toonase presidendi Lennart Meri lähedane soosik ja arutas just temaga läbi kõik personaliküsimused. Usun, et Ando Leps saaks sellest tähelepanekust uut indu Lennart Meri ning tema lähikonna idasuhete valgustamisel.

Kui Simmi poleks pandud äkki nii kõrgele kohale, oleks tõenäoliselt ära jäänud ka tema järgmised edutamised Kaitseministeeriumis.

1995. aasta kevadel aga läks Siseministeeriumit juhtima Edgar Savisaar. Sellega oli Simmi saatus hetkeks otsustatud. Savisaarel oli vaja nimetada Politseiameti etteotsa autoriteetne inimene, kes suudaks uuendusi läbi viia. Savisaar vahetas Simmi välja Ain Seppiku vastu.

Järgmine etapp Simmi karjääris oli seotud Koonderakonnaga. Koonderakond oli võtnud positsiooni, et kõigile, kes vabastati töölt Keskerakonna juhitud ministeeriumidest, tuleb leida kõrge töökoht Koonderakonna juhitavates ametkondades. Sellega muudeti need mehed Koonderakonnale lojaalseks, samal ajal vastandades neid Keskerakonnaga. Andrus Öövel ja Robert Lepikson kutsusid Simmi enese juurde ja paigutasid ta Kaitseministeeriumis võtmepositsioonile.

Meedia varjab Reformierakonna seost Simmiga

Kolmas etapp Herman Simmi karjääris on seotud Reformierakonnaga. Meedia on häbelikult vaikinud, et Simm oli lähedane ka selle parteiga. Pidi ta ju leidma enesele sooja koha pärast Koonderakonna varisemist. 1999. aastal kandideeris Simm kohalikel valimistel Saue linnas. See oli formaalselt  valimisliidu nimekiri, kuhu ta kuulus, aga tublide reformipoliitikute Märt Raski ja Orm Valtsoni nimed räägivad enda eest.

Rohkem Simmi valimistele Reformierakonna nimekirja ei kutsutud, sest mehel ei olnud karismat ning Sauelgi sai ta vaid 15 häält. Reformi toetus jäi tema jaoks aga kestma kuni õnnetu laupäevani  kümme päeva tagasi.

Tuleb nõustuda Helme ja Aaviksooga

Küllap panete tähele, et on asju, millest Simmi puhul ei räägita. Üks tabuteemasid ongi tema seos poliitringkondadega. Seda aga tasub silmas pidada Simmi karjäärile hinnangut andes.

Veel mõni tähelepanek. Õigus on Mart Helmel, kui ta soovitab, et peaks üle kuulama kõik Simmi soosinud ametnikud. Olen nõus ka Jaak Aaviksooga, kes avaldas arvamust, et eelarvevaidlusi selle loo taha ei peidetud. Simmil olid niivõrd head suhted poliitilistes sfäärides, et mul ei ole vähimatki kahtlust - kui Simmi spioonitegevuse oleks paljastanud meie kodused ametkonnad, küllap oleks kogu lugu ära summutatud. Simmi ei oleks kindlasti mitte "ohvriks" toodud.

Veel vähem oleks sellisel viisil püütud summutada eelarvevaidlusi. Selleks viimaseks otstarbeks oleks ilmselt leitud mõni sobivam ja valitsuskoalitsioonile mugavam tegelane, näiteks Keskerakonnast. Või mõni muu Keskerakonnaga seotud teema – nagu Äripäev juba üritaski 26. ja 29. septembri numbris, kui läks oma arust Keskerakonna pihta korruptsioonikahuritest tulistama, kuid tabas varblase asemel sääske.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

[fototekst] MEIE OMA STIRLITZ: Uhkes vormis Herman Simm Politseiameti peadirektorina detsembrist 1994 kuni maini 1995, mil Edgar Savisaar värske siseministrina ta kõrgelt ametikohalt vabastas. Foto Politseiameti kodulehelt

Jaga |