Inara Luigas: me peame laskma isadel koju tulla

Kn,      14. veebruar 2007


Mikitamäe kauaaegse vallavanema ja setu kultuuri eeskõneleja Inara Luigase arvates peab riik ääremaade arengule õla alla panema.

Mille poolest erineb Setumaa ülejäänud Eestist?

Setumaa suurimaks omapäraks on kombestik ja kultuuritraditsioonid. Meie kultuuri lahutamatuks osaks on õigeusk ja pühasenurgad kodudes. Samuti kõnelemine setu keeles, leelotamine, omanäoline arhitektuur ja käsitöö. Kui iseloomustada setut, siis on ta avatud, lahke, vähenõudlik, kuid samas keskmisest eestlasest kavalam ja, mis salata, ka kadedam. Traditsioonidest peab paremini kinni vanem põlvkond, eriti mis puutub surnuaia- ja kirikupühi, kuid järjest enam näeb neist osa võtmas ka noori inimesi.

Olete võtnud südameasjaks setu toidukultuuri säilitamise? Miks?

Põhjus on lihtne: söömine ja toidud on Setumaal osa rahvakultuurist. On ju söömine tihedalt seotud pühadega. Kui on mõni rahvakalendritähtpäev, siis proovitakse teha ikka seda toitu, mis vanasti laual oli. Suvisted ja surnuaiapühad käivad koos sõiraga, maaselnits möödub pliinidega, suvi suuleeme ehk külmsupiga, surnute mälestamine kutjaga…Igapäevaselt aga juhtub siingi lauale lasanje, pasta ja risotto. Minu meelest on aga väga tähtis teada oma põliseid toite, sest kui unustame toidud, siis minetame mingi osa endast. Kui säilitame oma vana toidukultuuri, siis hoiame seeläbi kogu oma kultuuri.

Teid teatakse Setumaal kui vallavanemat ja setu toitude propageerijat – ja kas nüüd ka kui näitlejat?

Mullu mängiti Obinitsas juba teist korda lavastust ,,Taarka", mis räägib kunagisest kuulsast setu lauluemast Hilana Taarkast ehk Darja Pisumaast, kes oskas lauldes kõnelda. Taarka teretas lauldes ning kiitis pererahvast ja laitis naabreid ning jättis hüvasti ikka lauldes, ise sõnu tehes ja neid ritta sättides.
Kuigi Taarka on peategelane, kajastab see lugu kogu setu rahva saatust – räägib sõdadest, esimesest laulupeost, nimede panemisest. Taarkat mängis Merle Jääger ja minu õnn oli kehastada üht perenaist, kes küll Taarkat kartis, kuid samas ka austas. Mängisin kaasa teisteski stseenides, kus laulsin ja seto kargust tantsisin. Etendus lõppes Seto hümni laulmisega, ja see pani pisarad jooksma mitte ainult setudel, vaid ka kaugelt tulnud külalistel.

Taarkast peab ka film tulema…

Mullu tehti esimesed võtted. Väike klipp on valmis ja ootab nüüd rahastamist. Kui see õnneks läheb, saab näha esimest setu filmi, kus mängib kaasa palju kohalikku rahvast. Taarka on andnud suure impulsi kogu meiekandi identideedile. Olgem ausad, Taarkast paremat PR-i (kui nüüdiskeelt kasutada) on meil raske välja mõelda. Seetõttu asutasimegi MTÜ Taarka Pärimusteater, mille juhatuse liige olen. Meie eesmärk on hakata korraldama teisigi Setumaaga seotud üritusi.

Kuid milleks seda kõike on vaja? Ütles ju Jüri Mõis kunagi selgelt, et need, kes Tallinnasse ei tule, on ilmselt rumalad.

Aga mis meile siis jääb? Kas saame rääkida enam siis Eestist kui riigist? Minu meelest enam mitte. Ja uskuge mind, need inimesed, kes on näiteks Võrust või Valgast läinud elama Tallinna, ei ole teinud seda vabal tahtel, vaid olude sunnil. Ja õnnelikud nad suures linnas pole… Seega, kui tahame hoida oma inimesi, siis peab riik hoolitsema selle eest,et inimesed teeniksid elamisväärset palka ka mujal, kui ainult suurtes linnades.
Regionaalpoliitikast on räägitud niikaua kui on meil olnud Eesti Vabariiki. Viimane aeg on minna rääkimiselt üle tegudele – peame andma riiklikud soodustused ääremaadel tegutsevatele väikeettevõtetele. Riik peab toetama maapiirkondadesse infrastruktuuri rajamist. Näiteks, kas teate, et Kagu-Eestis on sadu, kui mitte tuhandeid majapidamisi, kus pole korralikult vett. Inimestel peab olema võimalus töötada kodus, mitte käia tööl kas suuremates linnades või sootuks välismaal. Eestis on praegu tuhandeid peresid, kus lapsed kasvavad sisuliselt isata. Mida see aga endaga kaasa toob, näeme, kui vaatame abielulahutuste statistikat või loeme laste käitumisprobleemidest. Me peame andma võimaluse tulla isadel tagasi koju!
Samas ei saa ma märkimata jätta, et Eesti riik on senini toetanud vähemalt Setumaa kultuuri- ja arenguprogrammi. See pole küll suur, kuid väike tunnustus ja meelespidamine riigi poolt siiski.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)