Kolm lootust

ALLAN ALAKÜLA,      16. veebruar 2005


Kui väga halb valitsus on kriisis, võib rahvas sellest madinast ainult head loota.

Kriisi põhjuseks olevat Res Publica reitingut ei seleta ükski konkreetne sündmus – Partsi ja tema partei maine oli põhjas ka enne Lihulat ja eurovalimisi. Tegelikult on Res Publica madala toetuse taga kaotatud hääled, mille tõid Rein Taagepera ja Ülo Vooglaiu sotsiaalretoorika. Hiljem on järjest kinnitatud, et Res Publica on siiski „igaüks aidaku end ise" erakond. Ja nii nad oma valikus pettusidki. 44-protsendilise poliitikast heitunute põhiosa annavad Res Publica valijad.
Kui Res Publica kuulaks poliitika planeerimisel sotsiolooge (nagu teeb Reformierakond), leitaks kiiresti, et reitingu kasvu võti on vasemal ehk seal, kust tuli edu kaks aastat tagasi. Res Publicat ei päästa Reformierakonnaga edukam konkureerimine, millele seni on rõhutud, vaid vastandumine Reformile.
Siit esimene lootus: valitsuskriisiga mõistab Res Publica, et tema konkurendid (mitte segi ajada ideoloogiliste vastastega) on kõik peale Reformierakonna – sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit, Rahvaliit ja Keskerakond.

Kõige kuumemalt keeb kriisikatel Reformierakonna sees. 9. veebruaril nõudis aseesimees Meelis Atonen BNSi vahendusel Partsi kohtumist Reformierakonna juhatusega, kuna Ansipiga rääkimisest ei piisa. Sellega umbusaldas teistegi juhatuseliikmete nimel kõnelnud aseesimees oma partei esimeest.
Teame, kuidas erakonna eelmine liider pani eelmisel aastal oma partei fakti ette, et ühinemismemorandum Res Publicaga on alla kirjutatud. Nüüd kahtlustab Reformierakonna juhatus Ansipit salakokkulepetes Partsiga.
Pärast formaalset partei esimeheks saamist oli Ansipil vaja soliidset ametit Tallinnas. Kuna peaministri koht ei vabanenud, sobis ka Atoneni oma. Atonen tundis, kuidas lisaks Tallinnasse tulekuks Ansipile valge hobuse ette rakendanud Mart Kadastikule mängis Ansip kokku ka Partsiga. Peaministri varasem mantra „praamidotatsioonideks enam raha ei ole" ununes Ansipi ministriks saades.

Päev enne välisministri vallandamist lasi Reformierakonna aseesimehe Kristiina Ojulandi allavett Postimehe juhtkiri „Välisminister ummikus". Ansip väidab siiski, et peaminister rääkis talle välisministri vabastamise kavast esmakordselt veerand tundi enne Ojulandiga kohtumist. Atonenil ja Reformierakonna juhatusel on põhjust selles kahelda.
Miks Ansip Ojulandi reetis? Ilmselt on Ansipil sõrmed Partsi sahtli vahel. Kaitsepolitsei on äsja dokumentide kontrolli läbi viinud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Võib-olla on seal tõesti viimane kui üks salapaber alles. Avalikku kinnitust sellele aga pole.
Ja samas on Ansip pärast elektrihinna tõstmist mõistnud, et sellelt ministritoolilt ta erakonda edukatele valimistele ei vii. Välisministri koht oleks turvalisem. Kuna erakonna juhatusele ta seda enne ei seletanud, sattus löögi alla tema enda positsioon.
Siit teine lootus: Ansipi mood oma erakonna tippe reeta suurendab pingeid parteis, mis on kõige rohkem süüdi eesti rahvast sotsiaalselt ja kultuuriliselt lõhestanud poliitika eest.

Paremerakondade äpardunud ühinemise taustal tegi mullu juttu vasakparteide koostööst Rahvaliit, pidades silmas sotse, sotsiaalliberaale ja Isamaaliitu ning unustades Keskerakonna. Hetkel on Rahvaliit siiski köidetud Reformierakonnaga Weroli jt äride kaudu. Pole juhus, et Rahvaliit ei teinud valitsuskriisi ajal ühtki Reformi häirivat liigutust. See side aga kaoks valitsuse langemisega.
Üle aasta palgatöölisest hooliva partei mainet ehitanud sotsid tõttasid samuti appi Reformierakonnale, juhtides umbusaldusavaldusega Partsile tuld kõrvale välisministeeriumilt. Sotside toetus oravatele pole loodetavasti siiski ilmavaateline, vaid nii tegutseti üksnes Ilvese ja (Indrek) Tarandi nahkade päästmiseks.
Kuna Riigikogus pole peale Reformierakonna ühtki jõudu, kes tahaks isegi kohalike valimiste eel vastutada avaliku sektori pankrotistanud maksukärbete eest, siis maailmavaatelisel pinnal Reformierakond uut koalitsiooni teha ei saa. Sellepärast ongi oravate ainus võimalus vahetada peaministrit senises koalitsioonis. Ja seepärast polegi sellest huvitatud Res Publica.
Et koalitsioonimadinas toetasid aga Res Publicat opositsioonist Isamaaliit ja Keskerakond neutraalseks jäämisega, siis valitsusliidu lagunedes kumab siit ka võimaliku uue koalitsiooni tuumik.
Loodame vasemat valitsust.

KESKMÕTE:
Ansipi mood oma erakonna tippe reeta suurendab pingeid parteis, mis on kõige rohkem süüdi Eestit lõhestanud poliitikas.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (20)