Mis saab Eestist pärast Reformi langust?

Turay tsitaat on mitmeski mõttes tähendusrikas. Hiljuti möödus Reformierakonnal 10 aastat järjestikusest valitsuskoalitsioonis tegutsemisest erinevate valitsuste koosseisus. Miks Reformierakond seda suurt juubelit avalikult ei tähistanud? Sest nii pikk ühe partei pidev valitsemine demokraatlikus riigis on Eestit muutmas sumbunud banaanivabariigiks. Seega on Turay kriitika Savisaare aadressil naeruväärne.

Kuna ajad on äärmiselt rasked, siis usun, et seekord vahetub valimiste järel lisaks dirigendile ka muusika. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti majandus sel aastal 14,5 protsenti. Töötus on rekordkõrge. Kui Eesti rahvas peaks andma peatsetel kohalike omavalitsuste valimistel ja eelseisvatel Riigikogu valimistel taas suure mandaadi Reformierakonnale, oleks tegemist erakordse ja enneolematu nähtusega.

Läänes on saanud üldjuhul reegliks, et riigi majanduse põhja vedanud parteid ja poliitikud surutakse pikkadeks aastateks opositsiooni. Näiteks britid lasid Raudsel Leedil Margaret Thatcheril valitseda Suurbritanniat täpselt seni, kuni see oli riigile kasulik. Kui Thatcher muutus Suurbritannia arengule pigem takistuseks, astus ta ise 1990. aasta novembris peaministrikohalt tagasi. Sama juhtus ka eelmise USA presidendi George W. Bushiga, kes sai rahvalt sule sappa, kui oli riigi majanduse oma poliitikaga väga raskesse olukorda seadnud.

Kahtlemata on Reformierakond oma poliitikaga minevikus Eestile suutnud kasulik olla, kuid nüüd on see aeg igaveseks möödas. Reformierakonna jätkamine praegusel kujul oleks Eestile kahjulik.

Eesti on kahvlis

Reformierakond on taasiseseisvunud Eestis minu hinnangul ainus erakond, kes on võimul olles teinud kõik selleks, et mitte kunagi enam opositsiooniridadesse astuda. 10 aastat on see olnud nende poliitilise programmi peamine sisu. Seda tõestab Reformierakonna poliitika mehitada enamik riiklikult olulisi ametiposte oma kamraadidega.

Võtame näiteks Reformierakonnale alluva ERR-i juhi Margus Allikmaa. Oma praegusel ametikohal töötades on ta tegelnud peamiselt kuuletumisega. See on olnud tema tähtsaim funktsioon, mis - olgem ausad - on tal ka nii pikaaegselt võimaldanud selles ametis püsida. Mis saab Allikmaast siis, kui Reform Toompealt kukub? Kellele hakkab ta siis ERR-i juhtides alluma?

Täpselt sama lugu on Eesti Pangaga. Vikerraadios ja ETV saates „Foorum" esinenud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas küllap ise ei taibanud, kuidas ta, korduvalt rõhutatult nimetades Eesti Panka „sõltumatuks" ja „iseseisvaks" institutsiooniks, riivas kuulajate kõrvu. Tegelikkuses on Eesti Pank Reformierakonnale kuuletuv finantsstaap, kes on kogu majanduskriisiaja rahvast söötnud Reformierakonnale ja Ansipi valitsusele meelepäraste sõnumitega. Kuidas hakkaks vana reformirebane Andres Lipstok käituma juhul, kui tema isandad peaksid Toompeal võimult langema? Ilmselt ei oska sellele küsimusele täna veel vastata ei Allikmaa ega Lipstok, sest neile pole pähegi tulnud mõtet, et Reform võiks valitsusest välja kukkuda.

Seega ei tähendaks Reformierakonna tõenäolised kaotused järgmistel valimistel ja opositsiooni siirdumine pelgalt üksnes muutusi valitsuse koosseisus. Selle tulemusel algaksid ilmselt suured intriigid ja käärimised nii ERR-is, Eesti Pangas, Eesti Lotos, Eesti Postis, Riigikohtus, Kaitsepolitseis jt riiklikes institutsioonides, kus Reformierakonna „vaim" jääks ikkagi tugevalt hõljuma. Reformierakond on end 10 aasta jooksul oskuslikult muutnud riikliku aju närvikeskuseks. Ülejäänud Eestil tuleb nüüd teha võimalikult palju selleks, et Reformierakonna langemisel eelpoolnimetatud pisemad „närvikeskused" võimalikult vähe kannatada saaksid.

Meedial täita ülioluline roll

Reformierakonna opositsiooni jäämine toob kaasa ka selle, et Eestis langeks põrmu pikki aastaid  kultiveeritud postsovetlik, üksnes välist ilu rõhutav edumudel, millesse paljud tänased noored siiralt usuvad ja mis on üks osa nende elukäsitusest. Reformierakond on suutnud muuta end neile  maailmavaateliseks nähtuseks -  teatud mõttes ka müüdiks (eelkõige „tänu" Pronksiööle).

Seetõttu on praegu viimane aeg eelkõige kultuuriinimestel ja opositsioonipoliitikutel mõelda, kuidas hakata asendama Reformierakonna  loodud võltsi elufilosoofiat enne, kui Reformierakond lõplikult langeb, et nende noorte hinge ei jääks ootamatult tühjus. Sest kui Eesti ühiskonnas paratamatult toimuvad muutused jõuavad neile kohale liiga hilja ja äkiliselt, võivad paljud neist uue võimu saabudes muutuda kibestunuks ja vastaliseks.

Meedial on siinkohal täita ülioluline roll. Praegu on Eesti meedia Reformist haiglaselt sõltuvuses. Reformierakonna ideoloogiat jätkuvalt põikpäiselt rakendades teeb meedia ränga vea. Sest käima on läinud aeg, mis soosib Eestis eelkõige Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Partei valitsemisprogrammi ja põhimõtteid. Nende kahe erakonna õlgadele ilmselt jääkski Eesti majanduslikust, mentaalsest ja ühiskondlikust august lõpuks välja tuua.

Eestile oleks parim lahendus, kui võimalikult ruttu moodustataks rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuuluksid kõik parlamendierakonnad, välja arvatud Reformierakond. Sellel valitsusel peaks olema ka Eesti meedia adekvaatne toetus, aga vajadusel ka kriitika.

Reformierakonna tõenäoline poliitiliselt maastikult kadumine lähitulevikus muudab ehk lõpuks Eesti meedia sõltumatuks ja erapooletuks. Oleks äärmiselt tervitatav, kui Eesti meediaväljaannete rootslastest omanikud mõistaksid, et nendegi riigile on märksa kasulikum, kui Eestil oleks autokraatiasse kalduva Ansipi ja Reformierakonna asemel stabiilne rahvusliku ühtsuse valitsus.

Seega on Eesti rahval enne kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimisi kaks valikut: kas Reformierakonna jätkuvale võimutsemisele uut mandaati andes muuta Eesti tõeliseks „banaanivabariigiks" või opositsiooniparteisid eelistades seada eesmärgiks säilitada demokraatlikud väärtused

.

INDREK VEISERIK, reporter

[illustratsioonitekst]  

10 aastat Eesti riiki juhtinud Reformierakond on jõudnud pankrotti. Nende võimetus uute ideede abil majandus kriisist välja tuua on kinnitus sellest, et Reformierakond onvältimatult kadumas Eesti poliitikast. Ei ole mõtet anda oma häält kulunud ja kustuvale erakonnale. Reformierakonnale antud hääl on raisatud hääl.

[Reformierakonna linnapeakandidaadi Keit Pentuse valimisplakati loosung „Värske energia!" on asendatud kirjega „KUSTUNUD energia!"]

Jaga |